Tana oli see suurpaev kui kolisime oma uude "koju". Mis see endast kujutab siis? No tegemist on majaga, mille toad on valja yyritud inimestele. Uhe-inimese toad uhele inimesele, ja suuremad kahele. Koik jagame kooki, elutuba, wc-d, dushi jne. Hommikul leidsime laualt majareeglid-
*ei mingit valjut muusikat
*ei mingeid kulalisi
*aias pidu pidada ei tohi
*uldse pidu pidada ei tohi
*koristage
*toas valjult raakida ei tohi
noh, ja mone ukse peal majas on kirjas "videovalve" :D hahahaha. No tegelt ei ole asi uldse nii hirmus, aga ikkagi natsa naljakas oli. Igatahes on see odavam kui hostelites elada ja katus on, seinad ka ja hetkel teadaolevalt putukaid mitte (kui me neid ise kaasa ei vea muidugi).
Parast koju kolimist soitsime jalle linna agentuuri, kuid jatkuvalt linnatookohti pole :( Tegelt on nii, et kuskile ettekandjaks saaks hetkepealt, aga me seda tood ka eriti ei tahaks "Oo harra, kas teile veel olu?", aga selge on see, et kui midagi paremat me ei leia, siis lopuks peame ikka seda tood tegema.
Kodus pidi meil nuud wireless olema, aga hakkisime mis me hakkisime, sisse me ei saanud. No, lopuks kutsusime Pauli appi (omanik), kes tundus olevat suhteliselt voik selles vallas. Mingi ime labi (ei teagi kelle hakkimisest rohkem abi oli, minu, Rellu v Pauli) tuli mone aja parast meile nett. Jee, nuud saab jalle siia kirjutada:P
Kuna meid kimbutas shokolaadinalg tatsasime poe poole. Hah, teepeal palus mingi vanem suur naine "Tudrukud, kas teil oleks palun paar munti anda?" Reelika vastu viisakalt et "Kahjuks meil sularaha uldse pole", sellepeale hakkas naine ule tanava karjuma "Mis te valetate, mis teil viga on, mina ei lase ennast ara kasutada (kes seda tahtis teha, meie v?), haiged inimesed olete" jne, hirmus igatahes, mina kiirendasin sammu nii et oioioi kohe.
kallid minu armsale kodumaale teile! Ees ootab esimene oo uues kodus!
Friday, October 30, 2009
Eile otsustasime varajase rongiga Perthi kesklinnas asuvasse agentuuri minna, kus ennegi olime juba kainud. No selleks ajaks kui meie uksest sisse astusime oli koht paksult inimesi tais ja kahjuks linnas tood pakkuda polnud, kull aga farmides ja maakoha pubides, mis samuti me narve ei liigutanud. Noh, eks hakkamegi seal kaima kuni tuleb linnatood!
Kuna kohud hakkasid tuhjaks saama ostsime endale kaasa tai-toitu ja jalutasime Kings Parki lounat sooma. See oli nagu miljoni dollari vaatega louna- otsevaade kogu linnale ja joele. Kohud tais- lesisime murule maha ja lasime paiksepoisil ennast veits silitada.
Parast uinakut jalutasime Kings Parki botaanikaaias ning parast seda otsisime ules uhe torni millest mul oli ilmtingimata vaja pilti teha!
Ohtu pidi meil loppema uhe suure festivaliga, mille kuulutust Reelika lehes nagi. Tegu oli mingi kohaliku maja avamispeoga. Kohalejoudes (ja huvitavate bandide esinemist oodates) avastasime lavalt mudilaskoori. Noh, utleme nii et see polnud just festival, mida me ootasime :P jah, klounid tegid seebimulle, mida lapsed taga ajasid, kuid kahjuks bandidest oli asi kaugel. Noh, aga siiski! Elamus!:D Tagatipuks palus mingi tuup kas voib meist mingi web-site jaoks pilti ka teha, nii et nuud me oleme kuulsad oma punaste kulmetavate ninadega :D
Kuna kohud hakkasid tuhjaks saama ostsime endale kaasa tai-toitu ja jalutasime Kings Parki lounat sooma. See oli nagu miljoni dollari vaatega louna- otsevaade kogu linnale ja joele. Kohud tais- lesisime murule maha ja lasime paiksepoisil ennast veits silitada.
Parast uinakut jalutasime Kings Parki botaanikaaias ning parast seda otsisime ules uhe torni millest mul oli ilmtingimata vaja pilti teha!
Ohtu pidi meil loppema uhe suure festivaliga, mille kuulutust Reelika lehes nagi. Tegu oli mingi kohaliku maja avamispeoga. Kohalejoudes (ja huvitavate bandide esinemist oodates) avastasime lavalt mudilaskoori. Noh, utleme nii et see polnud just festival, mida me ootasime :P jah, klounid tegid seebimulle, mida lapsed taga ajasid, kuid kahjuks bandidest oli asi kaugel. Noh, aga siiski! Elamus!:D Tagatipuks palus mingi tuup kas voib meist mingi web-site jaoks pilti ka teha, nii et nuud me oleme kuulsad oma punaste kulmetavate ninadega :D
Raagin vahepeal meie hostelitoast, kus elab uks noid. Noh, tegelt on ta tavaline norra plika, kes magab koguaeg (jajah, need kes mind magajaks peavad...siis ma pole pooltki selline nagu tema!). Ta magab kella 12ni, siis soob ja tuleb tagasi magama. Magamise korvalt ta loeb vahepeal pimedas toas (koik loevad siin nii pimedates tubades, korralikke valgustusi muidugi pole ka!) ja siis magab edasi. Ohtuti on meil Relluga kulm, paneme akna kinni. AGA mitte kauaks pole meil seda lobu, sest varstivarsti tuleb noid, tombab kardina eest, avastab et aken kinni, kisub selle lahti ning tagatipuks paneb ventilaatori ka toole, kui veel aknast piisavalt tuult nakku ei tule. Mind see vaga ei hairi, panen oma villased sokid jalga ja poen rohkem tekialla (sest siin on ju TEKID!!!), kuid Reelika jaab sellest jalle nohusemaks, mis on vaga pahapaha :( vastik noid!!!!! >(
Kolmapaeva hommikul tuleb the West Australian, kus on palju tookuulutusi. Nooo Reelika arkas kell 8 ja laks seda ostma, mina jooksin siis Colesi pannkoogimaterjali tooma, sest pannkoogikolmapaev oli meil!! Need asjad, mis tegime vaga pannkooke kull ei meenutanud, aga maitse oli hea ja ikkagi oma tehtud :P
Mina tegin oma tax-file numberi ka ara, et nuud kohekohe olen kohalikus maksuametis ka nimekirjas, jei!
Pangas saime ka kaidud, seal nii abivalmis naine, ainuke hea teenindus, mis siin saanud olen! Okei, kohvipoodides on ka paris hea teenindus, aga ulejaanud jaab kovasti alla minu soovidele:P ja need pole uldsegi korged! See naine, Marion, raakis et tal on hea mees ja (sundinud samal paeval kui Reelika), seletas meile koik nii lahti et...no internetipangas kaisime ka koos ara:D Lopuks uts et kui midagi on, kohe poorduge minu poole! Motsime kull Relluga et oleks pidanud kysima, akki tahab meile tood pakkuda, aga noooo :P
Kolmapaeva hommikul tuleb the West Australian, kus on palju tookuulutusi. Nooo Reelika arkas kell 8 ja laks seda ostma, mina jooksin siis Colesi pannkoogimaterjali tooma, sest pannkoogikolmapaev oli meil!! Need asjad, mis tegime vaga pannkooke kull ei meenutanud, aga maitse oli hea ja ikkagi oma tehtud :P
Mina tegin oma tax-file numberi ka ara, et nuud kohekohe olen kohalikus maksuametis ka nimekirjas, jei!
Pangas saime ka kaidud, seal nii abivalmis naine, ainuke hea teenindus, mis siin saanud olen! Okei, kohvipoodides on ka paris hea teenindus, aga ulejaanud jaab kovasti alla minu soovidele:P ja need pole uldsegi korged! See naine, Marion, raakis et tal on hea mees ja (sundinud samal paeval kui Reelika), seletas meile koik nii lahti et...no internetipangas kaisime ka koos ara:D Lopuks uts et kui midagi on, kohe poorduge minu poole! Motsime kull Relluga et oleks pidanud kysima, akki tahab meile tood pakkuda, aga noooo :P
Noniii! Sain jalle arvutile ligi ja hakkan kiiresti teid kurssi viima sellega, mis vahepeal toimunud, no mitte et midagi niivaga toimunud oleks, aga ikkagi!
Vabanesime sellest koledast hostelist, jeeee! Jalutasime oma putukatega siis jargmisesse oomajja juba kerge hirmuga eesoleva ees. Eiei, mitte et selle uue hosteli kohta midagi halba oleks teada olnud, aga noo keegi ju ei tea mis ullatusi ees on! Onneks oli keegi meie poolt, sest YHA Backpackers oli vaga lahe koht. Hmm, internet 3ks tunniks oli kull 10 dollarit, aga muidu vahva! Votsime 8-kohalise toa, jagasime seda 2 neiuga, lopuks lisandus ka kolmas. Hostel oli suur, pesemiskohti ja tualette oli palju, kook oli ka suur, saime seal vabalt laiutades kokata, suured kokad nagu me oleme ju (;
Otsustasime tooagentuuri minna, mis Fremantles asub. Integrity oli selle nimi. Varasemates, kus kainud oleme oleme ise hasti viisakalt riides olnud kuid agentuuri rahvas selline hasti casual- t-ark, teksad jne. Seekord siis motlesime et mis me ikka riideid vahetame, astusime oma maikadega sisse. Hah, oh seda roomu, vastu votsid meid ulikondades noormehed, jeppiii...ei ole habii..onneks see tuup, kes meie asju labi vaatama pidi polnud kohal, soovitati poole tunni parast tagasi tulla. Tegelt ma olen suht kindel et see mees vaatas et me ei sobi selle agentuuri jaoks ja lootis et me ei tulegi tagasi, aga eieiei, me panime ilusasti riidesse ja astusime uuesti roomsalt sisse:D Seekord pandi meid siis igasugu Exceli, Wordi ja Data teste tegema. Mida me muidugi valdasime taielikult. Hahah, MITTE! Suht kiiresti tahtsime sealt paaseda, suurest habist ja kartusest, et mees hakkab me tulemusi veel sealsamas labi vaatama, aga onneks seda ei juhtunud (: Ma ei pea vist mainima, et sellest agentuurist pole midagi kuulda olnud enam :P
Paeval kaisime korterit vaatamas, aga seda taheti vahemalt kuueks kuuks uurida kuid kuna me ei pruugi selle aja peale enam siin olla, siis jai diil katki aga olge mureta, mu kallid, istusime netis, mina tegelesin oma inimestega ja Reelika meie siinse eluga (habihabiStina) ning leidis kuulutuse, mis pakkus elupinda double-roomis. Nali naljaks, aga see oli selle korteri naabermaja, mida enne vaatamas kaisime. Helistasime kohe Paulile ja jooksime kohale. Nuud saimegi uue kodu! Okei, mitte kohe, sest maksime hostelis veel 2 oo eest, aga reedest alates on see meie kodu!
Ohtul votsime veel ette jalutuskaigu oma sadamapiirkonnas, vaatasime paikseloojagut ja magasime maha oma toidupoe sulgemise, st ei saanudki suua (onneks mul oli hostelis porgandit!)!!! :(
Vabanesime sellest koledast hostelist, jeeee! Jalutasime oma putukatega siis jargmisesse oomajja juba kerge hirmuga eesoleva ees. Eiei, mitte et selle uue hosteli kohta midagi halba oleks teada olnud, aga noo keegi ju ei tea mis ullatusi ees on! Onneks oli keegi meie poolt, sest YHA Backpackers oli vaga lahe koht. Hmm, internet 3ks tunniks oli kull 10 dollarit, aga muidu vahva! Votsime 8-kohalise toa, jagasime seda 2 neiuga, lopuks lisandus ka kolmas. Hostel oli suur, pesemiskohti ja tualette oli palju, kook oli ka suur, saime seal vabalt laiutades kokata, suured kokad nagu me oleme ju (;
Otsustasime tooagentuuri minna, mis Fremantles asub. Integrity oli selle nimi. Varasemates, kus kainud oleme oleme ise hasti viisakalt riides olnud kuid agentuuri rahvas selline hasti casual- t-ark, teksad jne. Seekord siis motlesime et mis me ikka riideid vahetame, astusime oma maikadega sisse. Hah, oh seda roomu, vastu votsid meid ulikondades noormehed, jeppiii...ei ole habii..onneks see tuup, kes meie asju labi vaatama pidi polnud kohal, soovitati poole tunni parast tagasi tulla. Tegelt ma olen suht kindel et see mees vaatas et me ei sobi selle agentuuri jaoks ja lootis et me ei tulegi tagasi, aga eieiei, me panime ilusasti riidesse ja astusime uuesti roomsalt sisse:D Seekord pandi meid siis igasugu Exceli, Wordi ja Data teste tegema. Mida me muidugi valdasime taielikult. Hahah, MITTE! Suht kiiresti tahtsime sealt paaseda, suurest habist ja kartusest, et mees hakkab me tulemusi veel sealsamas labi vaatama, aga onneks seda ei juhtunud (: Ma ei pea vist mainima, et sellest agentuurist pole midagi kuulda olnud enam :P
Paeval kaisime korterit vaatamas, aga seda taheti vahemalt kuueks kuuks uurida kuid kuna me ei pruugi selle aja peale enam siin olla, siis jai diil katki aga olge mureta, mu kallid, istusime netis, mina tegelesin oma inimestega ja Reelika meie siinse eluga (habihabiStina) ning leidis kuulutuse, mis pakkus elupinda double-roomis. Nali naljaks, aga see oli selle korteri naabermaja, mida enne vaatamas kaisime. Helistasime kohe Paulile ja jooksime kohale. Nuud saimegi uue kodu! Okei, mitte kohe, sest maksime hostelis veel 2 oo eest, aga reedest alates on see meie kodu!
Ohtul votsime veel ette jalutuskaigu oma sadamapiirkonnas, vaatasime paikseloojagut ja magasime maha oma toidupoe sulgemise, st ei saanudki suua (onneks mul oli hostelis porgandit!)!!! :(
Thursday, October 29, 2009
Heihei, k6ik armsad eestimaalased,
Kuna kohe blogiga peale hakata ei olnud v6imalust, siis hakkan tagantj2rgi meie tegudest r22kima. Muidugi pean vabandama t2pit2htede puudumise p2rast, aga kui te arvate, et teil on raske lugeda, siis m6elge kui huvitav on seda k6ike trykkida:P et siis suhteliselt harjumatu, aga mitte midagi millega hakkama ei saaks, sest meie tegemised peavad ju kajastust saama, v2hemalt niikaua kui mina siin olen:P
Hakkangi siis suhteliselt nullist peale. Mainin veel igaks juhuks 2ra et Rellu arvutil on English (Australia) parandus peal, nii et ta v6ib mu s6nu ise muuta ja muid trikke teha, et te teaksite, et ma m2letan kyll v2gagi h2sti oma armsat eesti keelt!
On 19. oktoober. Margit k2is mul veel kylas kontrollimas, kas k6ik ikka pakitud ja kas vaim valmis, m6ned nunnud alles avastasid, et me Reelikaga sellist sammu astumas.
V6tsime Reelika ja ta pisi6e auto peale ja reis Riia poole v6iski alata. Ma ei nimetaks seda nyyd k6ige r66msamaks teekonnaks, aga see suur samm sai ette v6etud ja tegema seda pidime (: Teepeal turgutas meid suur kommikott, kust erinevaid maitseid nautisime ja aknast m88duvaid kuldkollaseid kodumaa puid vaatasime. Samuti oli teekond v2gagi hariv- sain teada kes on reisisaatja (no sorry, ma ei ole s6itnud ju eriti selle yhistranspordiga ja kuigi ma muidu v2ga intelligentne tytarlaps, siis seda ma jah ei teadnud:P), kuna Rell r22kis mingist trammikaklusest mida tal oli “au” olnud tunnistada, kriiipiii.
L2tti j6udes oli mul kohe v2gagi kodune tunne:D Nooooo on seal ju omajagu juba k2idud ka ja k6ik huvitavad seiklused tulid meelde. Seletasin vanematele (ja Rellule ja ta pisi6ele), kust saab musta Marpsi ja kuidas hommikuti on trammides inimesed ikka eriti mornide n2gudega ja kus on see pood, p2rast mille kylastamist alati saab syya! Jei! Igatahes, GPS sai meil tyhjaks, ning olime edaspidi omap2i. P2ris huvitav oli seal Riias seigelda, enam-v2hem tunde peale keerata kas vasakule v6i paremale. 6nneks leidsime lennujaama ilma suurema vaevata yles. Sinna j6udes hakkasime kohe Relluga s88ma, sest me oleme ju n2ljased inimesed! Veetsime niisama aega ja r22kisime omavahel juttu (lennuk l2ks ju alles 22:20 ja meie olime paljupalju varem kohal ning k6ik oli j2tkuvalt netiteel 2ra aetud). L6puks p2rast mu isa mitmendat mainimist et v6iksime check-ini oma kohvrid 2ra anda allusime ja seisime sappa. Suur oli meie yllatus kui j2rjekorra meieni j6udes ytles naisterahvas et “Kus on teie check-ini paberid? Neid pole jah? Ahah, minge makske kumbki sinna kassasse 28 latti!” Meie muidugi v2ga n2rvis et misasja, mis makske, meil on k6ik olemas ja k6ik tehtud ju, lihtsalt v2lja ei j6udnud k6ike printida, mis toimub? Jooksime siis yhest kohast teise, v2ga vahva oli, isa seisis mu k6rval “Stina, teil on 10 minutit veel check-ini kinnipanemiseni”, noooo excellent! L6puks allusime neile ja maksime need n2rused 600 krooni 2ra. Jeee, meil polegi ju raha reisiks eriti vaja, suva, maksame Ryan Airile, neil seda rohkem vaja. Lollakad! Muidugi hiljem selgus et meil tegelt t6epoolest j2i mingi asi veel netis tegemata, aga ikkagi on nemad lollid, mitte meie:P Hyvastij2tt j2i ka megalyhikeseks t2nu sellele, sest kiire oli juba lennukile, boarding oli alanud. Kallistasime siis 2ra ja tormasime alla m2rgade silmadega. Reelikal oli k2ekott ja l2pakas, mul spordikott k2es, t2dike midagi ei 8elnud ka, lasti ilusti l2bi ja v2rki. Suures n2rvitsemisehoos (ja viitade puudumisel) lahkusime oma j2rjekorrast ja l2ksime trepist alla “6iget lennukile laskmise kohta” otsima. Well, ups, see oligi 6ige saba olnud kus olime, aga no me m6tsime et suva, ei hakka trepist yles jalutama, et oleme targad ja seal all, nagunii j6uab saba kunagi ka meieni. Haa. No suht ebameeldiv on viimasena lennukile minna, aga 6nneks kui saba l6ppu l2ksime, tulid istmete pealt veel mingid inimesed meie taha:P “Jei, polegi viimased!!!!” m6tlesime r66muga. Kui j2rg meie juurde j6udis (6nneks oli Rell eespool) 8eldi talle et ta ei v6i kahe kotiga lennukile minna. “Yhe peate 2ra kaotama!” Vastikud t2did, enne ei v6inud seda 8elda?? No 6nneks, nutikas nagu ma olen, lasin Rellul koti oma spordikoti sisse panna, nii et rohkem ei saanud Ryan Air meie yle naerda! Muide, lennukile l2ksime ikkagi viimastena:D Kuna lennuk oli totally booked, siis istusime teineteisest kaugel. Reelika olevat kyll minupoole vaadanud et ma lehvitaks, aga no ma nii ylbe (otsisin ka teda kuid ei leidnud) ning ei p88ranud talle t2helepanu:D
P2rast suht lyhikest lendu j6udsime Inglismaale. Jei, l6puks 1 lennus6it juba seljataga. Noo ma polnud oma seljakotti veel selga panna saanud, aga OIIIIIII kui raske oli, p2riselt, kui ma trepist yles l2ksin, siis paar korda oleksin peaaegu selg ees alla lennanud:D Tegelt ei ole naljakas ka, aga no maitia, midagi rasket seal kotis pole!! P2rast kottide k2ttesaamist otsustasime et otsime kohe yles koha kust bussile saab, et j2rgmisesse lennujaama s6ita (sest pidime Inglismaal lennujaama vahetama). 6nneks kysis Rell minult yle kuhu lennujaama me minema pidime (mitte et ma teadnud oleks, aga paberid olid minu k2es). Miks 6nneks? Sest no Rellul oli meeles, et pidime Catwicki lennujaama minema, aga tegelt pidime Heathrow-sse minema. See EI oleks v2ga vahva olnud kui me valesse kohta s6itnud oleks, mitte seep2rast, et meil aega poleks olnud (muidugi oli, j6dsime lennujaama 0:00 ja j2rgmine lend l2ks meil kella 12 p2eval), lihtsalt raha oli v2he ja seljakotid rasked ja 6ues NIIIIIIIIIIIIIII kylm!!! 6iges lennujaamas kohal- v6ib tuttu minna. Panime oma magamiskotid maha (teisi selliseid seal EI olnud) ja tudusimegi. 6igemini mina tudusin ja Reelika ei tudunud. Yldse on nii et lendavatel v6i s6itvatel v6i misiganes kohas (kui just kylm pole) saan mina v2gagi h2sti magada, aga Reelika ei saa. 13-tunnine lennus6it m88dus minu jaoks kiiresti ja mugavalt, Reelika jaoks piinavalt, sest peale selle et ta magada ei saa lennukis (mitte et ta yritanud poleks kogu see aeg) oli tal ka megakylm ja teate mida- minul ei olnud:P vist esimest korda elus! Mina vaatasin 2ra Ice Age 3 ja The Proposali ja magasin magusalt edasi:P Vahepeal s6in ka asju mis t2dikesed t6id.
Tean, et seletasin k6igile, et me lendame l2bi Kuala Lumpuri, aga oih, hoopis Singapuri kaudu l2ksime. Seal j6udsime olla vaid pool tundi (?) ja juba lennukile tagasi. Mina j2llegi uinusin nagu tita, Reelika j2llegi sai mu und valvata:D Muidugi ta ajas mind yles kui syya sai, aga p2rast seda oli uni sama magus edasi:D
Austraaliasse j6udes pabistasin hirmsasti, et mul niipalju ravimeid kaasas (no Paramaxi oli juba mitu karpi, sest pea v6ib valutama hakata ju!!), kuid see polnud probleem ja kotte meil ka l2bi otsida ei tahetud. Pisike nunnu kutsa kyll k2is ja n2itas et Reelika on yks kahtlane tyyp ja tahab Austraaliasse syya viia (sinna ei v6i nimelt toiduasju yldse kaasa v6tta), aga nagu selgus oli ta kotis lihtsalt veel 6una l6hn seal varem olnud 6unast. Nii et all good (;
Kui te arvate, et siin on soe, siis noooooo..meie Reelikaga liigume siin yldjuhul ringi pusade ja nahktagidega. Teised on seelikute ja t-s2rkidega, aga no kylm on, tegelt ka!!
Meie esimene hostel Old Swan Barracks oli t2iesti okei- suure ekraaniga “telekaosa”, arvutiosa, “baariosa”. Hommikus88k oli 22retult “tervislik”- r8stsai, v6i ja moosiga, kelloggs piimaga, siis mingi asi veel (natuke tervislikum kui kelloggs) ja instant coffee, ehk siis lahustuv kohvi. No ma ei tea, k6hnemaks see eriti ei tee ju:D Meie toakaaslased (neid oli 4) olid seal v2ga sarnased teineteisele- h2sti palju kolistavad ja laamendavad hoolimata sellest, et teised magada yritavad vms. Vahva ju!
Esimesel p2eval kui linnapeale l2ksime saime suure yllatuse osaliseks. Seisame meie valgusfoori taga ja mingid tyybid tulevad “Excuse me ladies, do you know where the nearest supermarket is? I’m so hungry!” Reelika siis seletab aga kuna me ise just sinna samasse kohta l2ksime ytles ta et nad v6vad meie j2rgi tulla. Jalutame siis edasi ja mina hakkan Reelikaga eesti keeles r22kima ja yks tyyp ytleb- “Te olete eestlased v?” eem…oookei. Samal p2eval olime raamatukogus ja minu ette istus yks poiss ja ma ytsin Reelikale et “N2ed, see on eestlane” (kuna ta oli t2222pselt eestlase n2gu, tegelt ka!), mingi aeg hiljem tuli teine poiss ja hakkas temaga eesti keeles r22kima:D haha, noh! Mul on ju silma! Hiljem veel avastasime kuulamise k2igus et ka meie hostelis olid eestlased, nii et noooo, v2ga palju on meid siin. Reelika yts et eelmine kord ei kohanud ta aasta jooksul ka nii palju eestlasi kui nyyd 1 p2eva:D
6htul otsisime Kings Parki yles, mina olin kaardilugeja, sest Rell meil ei orienteeru, aga mina olen ju superandekas igas asjas:P Pidime mingist meeeeeeega pikast trepist yles minema, mis on vist yks raskemaid pingutusi mida ma viimase aasta jooksul ette v6tnud:P Mina kartsin koguaeg et treppide vahelt hyppab m6ni madu v2lja ja hakkab oma territooriumi kaitsma, aga l2ks seekord paremini:D J6udsime sinna kyll v2ga pimedas, aga l2ksimegi tegelt vaadet linnale nautima, see oli super! Noh, koht kus kohalikud k2ivad raudselt romantikat tegemas.
23. oktoobril k2isime agentuurides ennast listi panamas ja t88d otsimas. Yks koht isegi pakkus kohe linnast v2lja baarit88le, p2ris hea palgaga, aga kuna me sellest niiv2ga huvitatud pole, siis ootame ja otsime edasi. Yks agentuur, kuhu s6itsime rongiga oli in the middle of nowhere. T6siselt! See p2ev oli just h2sti kuum, 29 jne kraade. Kysisime rongilt tulles paljudelt abi, kus v6ib meile vajaminev Burswood road olla- keegi ei tea, n2itavad otse edasi, et kuskil seal. Mainin siis 2ra et me suht seisime sellel t2naval, aga austraallased t2navasilte niiv2ga ei armasta kui meie. Suure ringiga saime 6nneks 6igele t2navale. Jalutasime oma kymme kilomeetrit l2bi metsiku kuumuse, p2ike n2kku paistmas, l6puks j6udsime kohale ja siis tuli v2lja et peab enne aja kinni panema. Argh, n2ljane ja ylekuumenenud ja juba v2sinud, nii kurjaks ajas. Yks teine naine kysis esimese asjana kui sisse astusime “How many plates can you carry?” No varasemalt natuke baaridaami t88d teinud Reelika yts et no maksimum kahe-kolmega saaks hakkama. Seepeale teatati, et neil on 3 taldrikut miinimum. Fine.
6htul s6itsime Scarboroghi ookeani 22rde. Kuigi j6udsime sinna 88sel, oli seal nii ilus! Pikk-pikk rannajoon, valge liiv, kajakad, lapsed m2ngisid, no v2ga armas! Vaatasin siis hoiatussilte ka ja mida ma n2en “SNAKES”. Mmm..mis te arvate, kas ma seal beachil vaatasin iga oma sammu ette v6i jaa:D Jalutasime veits m88da rannajoont ja siis istusime maha, vaatasime laineid, kuulasime ookeani kohinat ja k6lgutasime jalgu:D
Muide, meie hostelis on tavaline see et Reelika otsib m6nda oma asja ning kohe kui ta ei leia seda teatab ta mulle et “See on varatatud!” Ise nii paanikas. Nooo n6nda on tal paar korda “varastatud” juba n2ovesi, magamissokid ja pintsetid:D Mina muidugi naeran koguaeg, sest tegelt tal endal 6nnestunud need kuidagi peitu panna (:
24. oktoober tulime siia Fremantlesse bussiga, et uurida milline n2eb see meie uus kodukant v2lja, kuhu kolime. Muidugi oli see p2ev just veits vihmane ja k6va tuulega, aga muidugi rahulikum kui Eestis. No see on selline pisike ja armas kohake, palju poode, suur park, pikka sadamajoon, isegi beach, kus ookeani 22res saab p2ikest v6tta:D Minu jaoks hakkas see koht juba siis sobima kui n2gin paljusid inimesi oma koeradega ringi jalutamas- KOERAD, niiiiii nunnu ju!
25. oktoober kolisime siis oma uude kodulinna Fremantlesse. See p2ev oli v2ga kuum j2lle, nii et oma hiigelraskete seljakottidega oli lausa “lust” m88da linna ringi tatsata:D Hmm, noo eelmisel p2eval bookisime hosteli, tundus selline enam-v2hem koht olevat. Pole ju meil midagi erilist vaja ka. Haha, ma nimetan seda kummituse hosteliks. Miks? Well, see on suur ja tundub nagu hyljatud maja, h2sti vaikne. Trepid ja p2randad nagisevad, k6ik on v2gagi r2pane (ma tean kedagi kes siin hulluks l2heks, sest juba minul on raske siin olla). Dushikardinad m2danevad ja hallitavad ja meie aknal kasvab mingi seen vist, p6randal on igasuguseid sekreete vist olnud, meie seintel ilutsevad 2 kaunist naisterahvast, kes pole eriti vaimustunud riietest, ehk siis mingi playboy teema. Tulete kylla?
Reelika sai sellest eelmise p2eva tuulest-vihmast kylma ja veetsime selle p2eva oma m6nusas hostelitoas. Rellu pyydis magada, pani kurku mingit spread, mis siit ostis ja s6i Hallse ning Ibumaxi.
V2gagi haige koht see meie hostel ikka. Teate, et meil on siin bedbugsid? Mina olin neist kuulnud ainult a la multikates vms, kus ema ytleb lapsele 6htul “Don’t let the bedbugs bite” ja arvasin et see mingi muinasjutu teema :P noo Reelika yts et tal kuskil hostelis kunagi yks s6branna 2rkas yles ja lina oli yleni verine, ikka nendest putukatest. M6nus ju! Sel ajal kui Rell magas kirjutasin mina seda blogi ja vaatan et mingi putukas jalutab. Vajutasin talle peale ja k2ik verd t2is. Oi, kurikuulus bedbug, siin ta ongi! 3 tykki n2gin neid veel. Nii haige, yksi v6ib kyll kurb magada olla, eriti siin kummitushostelis, aga mingite putukatega ma kyll oma verd ja voodit jagada ei taha ju? Selles lahedas hostelis pole ka patju ja tekke, yks tekk oli mingi voodi peal, Rell v6ttis selle endale kuna ta haige ka. Mina kasutan oma pisikest lennukipatja mis ema mulle kaasa pani ja nooo…tekki pole aga tekikott on, nii et see on mu “soojendus”. Needless to say, et n6nda oli v2gav2ga kylm magada. Pyydsin nii keras olla kui v6imalik, retuusid jalas, pusa seljas, kapuuts peas, n6nda ma siis tudusin. Hmm, 6igemini, ei tudunud, lugesin minuteid ja tunde, millal saab 2rgata ja 6ue sooja minna. Rell ka magama eriti ei j22nud, ta k2rvaltoas keegi m2ngis vist aknaga, pr6mmis ja pr6mmis, v2ga pikalt, v2hemalt nii me arvasime. Hommikul avastasime et meie tuba on selle maja viimane. Hmm..noh, ma pyyan sellele mitte m6elda mis pr6mmimine see siis oli. Siin inimesi nagu yldse poleks, siis tekib ka selline tunne et mingi vaimuhostel. Hommikuks olid k6ik kohad valusad, kael-selg-pea-6lad- you name it! V2gagi ebameeldiv!
88sel l6i v2lku ja sadas vihma, ma kuulsin, sest ma ju kylmetasin:D Siin me muide s88me ainult sushit p6him6tteliselt. Selline pikem sushi on 2.60-2.90, kaks sellist s88d 2ra ja koht t2is. Sushi tsikk juba teab meid! Millegip2rast on tuunikala sushi praegu mu lemmikuim olnud.
Kuna internet on siin suht kallis, siis t2na m6tsime et oleme targad ja ostame yhe pulga, millega saab wifit. Arvuti- ja tehnikainimestel v6ib seda naljakas lugeda olla, sest ma ei tea kuidas seda kirjeldada. No nagu m2lupulk, aga paned selle arvutisse ja saad kohe automaatselt wifi. Yks meie toakaaslane eelmisest hostelist nii soovitas, et see parim diil mida teha, muidu j22dki maksma. Ostsin siis selle t2na, kirjas oli igal pool et 99 dollarit 60 p2eva. Mingi eriti kallis ju…aga noo mingi paketiga tuli see lausa 200 dollarit ja praegu pyydsime seda installida ja t88le ka ei saanud, peab kuskile p88rduma selle megakalli wifi p2rast. Mina sain aru et kui k6ike megabaite (12) 2ra ei kasuta p2evas, siis see aeg pikeneb ja ta ei aegu vms…aga vaatame, muidu kyll mingi elukallis asi.
Yhes6naga nyyd siis kindel- mingi blokk oli peal ja ei saanudki wifi-kaarti installida ja tark onu ytles mulle, Christinale, et 23 p2eva p2rast saadavad mulle uue sim-kaardi koodi. Juhhhei, m6ttetu raha raiskamine kahjuks. Meie veel lootsime et saame oma t88asju ajada, et nett olemas.
Suurest pettumusest netijamade p2rast ja tundes, et Reelika vist hakkab mind oma haigusega nakatama kuna mul ka tekkis peavalu ja kerge k8ha, otsustasin linnapeale jalutama minna. Paar tundi veetsin v2ljas, kirjutasin oma v2ga t2htsasse m2rkmikusse oma tarkadest m6tetest ja cool-offisin. Jalutasin pargis ja ookeani 22res ja…no Reelika igatahes igatses mind juba kui tagasi tulin (:
Nyyd valmistumegi suure r66muga siit lahkuma, veel yks 88 kylma k2es kannatamist ja homme oleme juba soojas, jesss (v2hemalt loodame)! Maakler ka tagasi ei helistanud t2na nii et ei teagi mis saab. Suured musud teile (:
Kuna kohe blogiga peale hakata ei olnud v6imalust, siis hakkan tagantj2rgi meie tegudest r22kima. Muidugi pean vabandama t2pit2htede puudumise p2rast, aga kui te arvate, et teil on raske lugeda, siis m6elge kui huvitav on seda k6ike trykkida:P et siis suhteliselt harjumatu, aga mitte midagi millega hakkama ei saaks, sest meie tegemised peavad ju kajastust saama, v2hemalt niikaua kui mina siin olen:P
Hakkangi siis suhteliselt nullist peale. Mainin veel igaks juhuks 2ra et Rellu arvutil on English (Australia) parandus peal, nii et ta v6ib mu s6nu ise muuta ja muid trikke teha, et te teaksite, et ma m2letan kyll v2gagi h2sti oma armsat eesti keelt!
On 19. oktoober. Margit k2is mul veel kylas kontrollimas, kas k6ik ikka pakitud ja kas vaim valmis, m6ned nunnud alles avastasid, et me Reelikaga sellist sammu astumas.
V6tsime Reelika ja ta pisi6e auto peale ja reis Riia poole v6iski alata. Ma ei nimetaks seda nyyd k6ige r66msamaks teekonnaks, aga see suur samm sai ette v6etud ja tegema seda pidime (: Teepeal turgutas meid suur kommikott, kust erinevaid maitseid nautisime ja aknast m88duvaid kuldkollaseid kodumaa puid vaatasime. Samuti oli teekond v2gagi hariv- sain teada kes on reisisaatja (no sorry, ma ei ole s6itnud ju eriti selle yhistranspordiga ja kuigi ma muidu v2ga intelligentne tytarlaps, siis seda ma jah ei teadnud:P), kuna Rell r22kis mingist trammikaklusest mida tal oli “au” olnud tunnistada, kriiipiii.
L2tti j6udes oli mul kohe v2gagi kodune tunne:D Nooooo on seal ju omajagu juba k2idud ka ja k6ik huvitavad seiklused tulid meelde. Seletasin vanematele (ja Rellule ja ta pisi6ele), kust saab musta Marpsi ja kuidas hommikuti on trammides inimesed ikka eriti mornide n2gudega ja kus on see pood, p2rast mille kylastamist alati saab syya! Jei! Igatahes, GPS sai meil tyhjaks, ning olime edaspidi omap2i. P2ris huvitav oli seal Riias seigelda, enam-v2hem tunde peale keerata kas vasakule v6i paremale. 6nneks leidsime lennujaama ilma suurema vaevata yles. Sinna j6udes hakkasime kohe Relluga s88ma, sest me oleme ju n2ljased inimesed! Veetsime niisama aega ja r22kisime omavahel juttu (lennuk l2ks ju alles 22:20 ja meie olime paljupalju varem kohal ning k6ik oli j2tkuvalt netiteel 2ra aetud). L6puks p2rast mu isa mitmendat mainimist et v6iksime check-ini oma kohvrid 2ra anda allusime ja seisime sappa. Suur oli meie yllatus kui j2rjekorra meieni j6udes ytles naisterahvas et “Kus on teie check-ini paberid? Neid pole jah? Ahah, minge makske kumbki sinna kassasse 28 latti!” Meie muidugi v2ga n2rvis et misasja, mis makske, meil on k6ik olemas ja k6ik tehtud ju, lihtsalt v2lja ei j6udnud k6ike printida, mis toimub? Jooksime siis yhest kohast teise, v2ga vahva oli, isa seisis mu k6rval “Stina, teil on 10 minutit veel check-ini kinnipanemiseni”, noooo excellent! L6puks allusime neile ja maksime need n2rused 600 krooni 2ra. Jeee, meil polegi ju raha reisiks eriti vaja, suva, maksame Ryan Airile, neil seda rohkem vaja. Lollakad! Muidugi hiljem selgus et meil tegelt t6epoolest j2i mingi asi veel netis tegemata, aga ikkagi on nemad lollid, mitte meie:P Hyvastij2tt j2i ka megalyhikeseks t2nu sellele, sest kiire oli juba lennukile, boarding oli alanud. Kallistasime siis 2ra ja tormasime alla m2rgade silmadega. Reelikal oli k2ekott ja l2pakas, mul spordikott k2es, t2dike midagi ei 8elnud ka, lasti ilusti l2bi ja v2rki. Suures n2rvitsemisehoos (ja viitade puudumisel) lahkusime oma j2rjekorrast ja l2ksime trepist alla “6iget lennukile laskmise kohta” otsima. Well, ups, see oligi 6ige saba olnud kus olime, aga no me m6tsime et suva, ei hakka trepist yles jalutama, et oleme targad ja seal all, nagunii j6uab saba kunagi ka meieni. Haa. No suht ebameeldiv on viimasena lennukile minna, aga 6nneks kui saba l6ppu l2ksime, tulid istmete pealt veel mingid inimesed meie taha:P “Jei, polegi viimased!!!!” m6tlesime r66muga. Kui j2rg meie juurde j6udis (6nneks oli Rell eespool) 8eldi talle et ta ei v6i kahe kotiga lennukile minna. “Yhe peate 2ra kaotama!” Vastikud t2did, enne ei v6inud seda 8elda?? No 6nneks, nutikas nagu ma olen, lasin Rellul koti oma spordikoti sisse panna, nii et rohkem ei saanud Ryan Air meie yle naerda! Muide, lennukile l2ksime ikkagi viimastena:D Kuna lennuk oli totally booked, siis istusime teineteisest kaugel. Reelika olevat kyll minupoole vaadanud et ma lehvitaks, aga no ma nii ylbe (otsisin ka teda kuid ei leidnud) ning ei p88ranud talle t2helepanu:D
P2rast suht lyhikest lendu j6udsime Inglismaale. Jei, l6puks 1 lennus6it juba seljataga. Noo ma polnud oma seljakotti veel selga panna saanud, aga OIIIIIII kui raske oli, p2riselt, kui ma trepist yles l2ksin, siis paar korda oleksin peaaegu selg ees alla lennanud:D Tegelt ei ole naljakas ka, aga no maitia, midagi rasket seal kotis pole!! P2rast kottide k2ttesaamist otsustasime et otsime kohe yles koha kust bussile saab, et j2rgmisesse lennujaama s6ita (sest pidime Inglismaal lennujaama vahetama). 6nneks kysis Rell minult yle kuhu lennujaama me minema pidime (mitte et ma teadnud oleks, aga paberid olid minu k2es). Miks 6nneks? Sest no Rellul oli meeles, et pidime Catwicki lennujaama minema, aga tegelt pidime Heathrow-sse minema. See EI oleks v2ga vahva olnud kui me valesse kohta s6itnud oleks, mitte seep2rast, et meil aega poleks olnud (muidugi oli, j6dsime lennujaama 0:00 ja j2rgmine lend l2ks meil kella 12 p2eval), lihtsalt raha oli v2he ja seljakotid rasked ja 6ues NIIIIIIIIIIIIIII kylm!!! 6iges lennujaamas kohal- v6ib tuttu minna. Panime oma magamiskotid maha (teisi selliseid seal EI olnud) ja tudusimegi. 6igemini mina tudusin ja Reelika ei tudunud. Yldse on nii et lendavatel v6i s6itvatel v6i misiganes kohas (kui just kylm pole) saan mina v2gagi h2sti magada, aga Reelika ei saa. 13-tunnine lennus6it m88dus minu jaoks kiiresti ja mugavalt, Reelika jaoks piinavalt, sest peale selle et ta magada ei saa lennukis (mitte et ta yritanud poleks kogu see aeg) oli tal ka megakylm ja teate mida- minul ei olnud:P vist esimest korda elus! Mina vaatasin 2ra Ice Age 3 ja The Proposali ja magasin magusalt edasi:P Vahepeal s6in ka asju mis t2dikesed t6id.
Tean, et seletasin k6igile, et me lendame l2bi Kuala Lumpuri, aga oih, hoopis Singapuri kaudu l2ksime. Seal j6udsime olla vaid pool tundi (?) ja juba lennukile tagasi. Mina j2llegi uinusin nagu tita, Reelika j2llegi sai mu und valvata:D Muidugi ta ajas mind yles kui syya sai, aga p2rast seda oli uni sama magus edasi:D
Austraaliasse j6udes pabistasin hirmsasti, et mul niipalju ravimeid kaasas (no Paramaxi oli juba mitu karpi, sest pea v6ib valutama hakata ju!!), kuid see polnud probleem ja kotte meil ka l2bi otsida ei tahetud. Pisike nunnu kutsa kyll k2is ja n2itas et Reelika on yks kahtlane tyyp ja tahab Austraaliasse syya viia (sinna ei v6i nimelt toiduasju yldse kaasa v6tta), aga nagu selgus oli ta kotis lihtsalt veel 6una l6hn seal varem olnud 6unast. Nii et all good (;
Kui te arvate, et siin on soe, siis noooooo..meie Reelikaga liigume siin yldjuhul ringi pusade ja nahktagidega. Teised on seelikute ja t-s2rkidega, aga no kylm on, tegelt ka!!
Meie esimene hostel Old Swan Barracks oli t2iesti okei- suure ekraaniga “telekaosa”, arvutiosa, “baariosa”. Hommikus88k oli 22retult “tervislik”- r8stsai, v6i ja moosiga, kelloggs piimaga, siis mingi asi veel (natuke tervislikum kui kelloggs) ja instant coffee, ehk siis lahustuv kohvi. No ma ei tea, k6hnemaks see eriti ei tee ju:D Meie toakaaslased (neid oli 4) olid seal v2ga sarnased teineteisele- h2sti palju kolistavad ja laamendavad hoolimata sellest, et teised magada yritavad vms. Vahva ju!
Esimesel p2eval kui linnapeale l2ksime saime suure yllatuse osaliseks. Seisame meie valgusfoori taga ja mingid tyybid tulevad “Excuse me ladies, do you know where the nearest supermarket is? I’m so hungry!” Reelika siis seletab aga kuna me ise just sinna samasse kohta l2ksime ytles ta et nad v6vad meie j2rgi tulla. Jalutame siis edasi ja mina hakkan Reelikaga eesti keeles r22kima ja yks tyyp ytleb- “Te olete eestlased v?” eem…oookei. Samal p2eval olime raamatukogus ja minu ette istus yks poiss ja ma ytsin Reelikale et “N2ed, see on eestlane” (kuna ta oli t2222pselt eestlase n2gu, tegelt ka!), mingi aeg hiljem tuli teine poiss ja hakkas temaga eesti keeles r22kima:D haha, noh! Mul on ju silma! Hiljem veel avastasime kuulamise k2igus et ka meie hostelis olid eestlased, nii et noooo, v2ga palju on meid siin. Reelika yts et eelmine kord ei kohanud ta aasta jooksul ka nii palju eestlasi kui nyyd 1 p2eva:D
6htul otsisime Kings Parki yles, mina olin kaardilugeja, sest Rell meil ei orienteeru, aga mina olen ju superandekas igas asjas:P Pidime mingist meeeeeeega pikast trepist yles minema, mis on vist yks raskemaid pingutusi mida ma viimase aasta jooksul ette v6tnud:P Mina kartsin koguaeg et treppide vahelt hyppab m6ni madu v2lja ja hakkab oma territooriumi kaitsma, aga l2ks seekord paremini:D J6udsime sinna kyll v2ga pimedas, aga l2ksimegi tegelt vaadet linnale nautima, see oli super! Noh, koht kus kohalikud k2ivad raudselt romantikat tegemas.
23. oktoobril k2isime agentuurides ennast listi panamas ja t88d otsimas. Yks koht isegi pakkus kohe linnast v2lja baarit88le, p2ris hea palgaga, aga kuna me sellest niiv2ga huvitatud pole, siis ootame ja otsime edasi. Yks agentuur, kuhu s6itsime rongiga oli in the middle of nowhere. T6siselt! See p2ev oli just h2sti kuum, 29 jne kraade. Kysisime rongilt tulles paljudelt abi, kus v6ib meile vajaminev Burswood road olla- keegi ei tea, n2itavad otse edasi, et kuskil seal. Mainin siis 2ra et me suht seisime sellel t2naval, aga austraallased t2navasilte niiv2ga ei armasta kui meie. Suure ringiga saime 6nneks 6igele t2navale. Jalutasime oma kymme kilomeetrit l2bi metsiku kuumuse, p2ike n2kku paistmas, l6puks j6udsime kohale ja siis tuli v2lja et peab enne aja kinni panema. Argh, n2ljane ja ylekuumenenud ja juba v2sinud, nii kurjaks ajas. Yks teine naine kysis esimese asjana kui sisse astusime “How many plates can you carry?” No varasemalt natuke baaridaami t88d teinud Reelika yts et no maksimum kahe-kolmega saaks hakkama. Seepeale teatati, et neil on 3 taldrikut miinimum. Fine.
6htul s6itsime Scarboroghi ookeani 22rde. Kuigi j6udsime sinna 88sel, oli seal nii ilus! Pikk-pikk rannajoon, valge liiv, kajakad, lapsed m2ngisid, no v2ga armas! Vaatasin siis hoiatussilte ka ja mida ma n2en “SNAKES”. Mmm..mis te arvate, kas ma seal beachil vaatasin iga oma sammu ette v6i jaa:D Jalutasime veits m88da rannajoont ja siis istusime maha, vaatasime laineid, kuulasime ookeani kohinat ja k6lgutasime jalgu:D
Muide, meie hostelis on tavaline see et Reelika otsib m6nda oma asja ning kohe kui ta ei leia seda teatab ta mulle et “See on varatatud!” Ise nii paanikas. Nooo n6nda on tal paar korda “varastatud” juba n2ovesi, magamissokid ja pintsetid:D Mina muidugi naeran koguaeg, sest tegelt tal endal 6nnestunud need kuidagi peitu panna (:
24. oktoober tulime siia Fremantlesse bussiga, et uurida milline n2eb see meie uus kodukant v2lja, kuhu kolime. Muidugi oli see p2ev just veits vihmane ja k6va tuulega, aga muidugi rahulikum kui Eestis. No see on selline pisike ja armas kohake, palju poode, suur park, pikka sadamajoon, isegi beach, kus ookeani 22res saab p2ikest v6tta:D Minu jaoks hakkas see koht juba siis sobima kui n2gin paljusid inimesi oma koeradega ringi jalutamas- KOERAD, niiiiii nunnu ju!
25. oktoober kolisime siis oma uude kodulinna Fremantlesse. See p2ev oli v2ga kuum j2lle, nii et oma hiigelraskete seljakottidega oli lausa “lust” m88da linna ringi tatsata:D Hmm, noo eelmisel p2eval bookisime hosteli, tundus selline enam-v2hem koht olevat. Pole ju meil midagi erilist vaja ka. Haha, ma nimetan seda kummituse hosteliks. Miks? Well, see on suur ja tundub nagu hyljatud maja, h2sti vaikne. Trepid ja p2randad nagisevad, k6ik on v2gagi r2pane (ma tean kedagi kes siin hulluks l2heks, sest juba minul on raske siin olla). Dushikardinad m2danevad ja hallitavad ja meie aknal kasvab mingi seen vist, p6randal on igasuguseid sekreete vist olnud, meie seintel ilutsevad 2 kaunist naisterahvast, kes pole eriti vaimustunud riietest, ehk siis mingi playboy teema. Tulete kylla?
Reelika sai sellest eelmise p2eva tuulest-vihmast kylma ja veetsime selle p2eva oma m6nusas hostelitoas. Rellu pyydis magada, pani kurku mingit spread, mis siit ostis ja s6i Hallse ning Ibumaxi.
V2gagi haige koht see meie hostel ikka. Teate, et meil on siin bedbugsid? Mina olin neist kuulnud ainult a la multikates vms, kus ema ytleb lapsele 6htul “Don’t let the bedbugs bite” ja arvasin et see mingi muinasjutu teema :P noo Reelika yts et tal kuskil hostelis kunagi yks s6branna 2rkas yles ja lina oli yleni verine, ikka nendest putukatest. M6nus ju! Sel ajal kui Rell magas kirjutasin mina seda blogi ja vaatan et mingi putukas jalutab. Vajutasin talle peale ja k2ik verd t2is. Oi, kurikuulus bedbug, siin ta ongi! 3 tykki n2gin neid veel. Nii haige, yksi v6ib kyll kurb magada olla, eriti siin kummitushostelis, aga mingite putukatega ma kyll oma verd ja voodit jagada ei taha ju? Selles lahedas hostelis pole ka patju ja tekke, yks tekk oli mingi voodi peal, Rell v6ttis selle endale kuna ta haige ka. Mina kasutan oma pisikest lennukipatja mis ema mulle kaasa pani ja nooo…tekki pole aga tekikott on, nii et see on mu “soojendus”. Needless to say, et n6nda oli v2gav2ga kylm magada. Pyydsin nii keras olla kui v6imalik, retuusid jalas, pusa seljas, kapuuts peas, n6nda ma siis tudusin. Hmm, 6igemini, ei tudunud, lugesin minuteid ja tunde, millal saab 2rgata ja 6ue sooja minna. Rell ka magama eriti ei j22nud, ta k2rvaltoas keegi m2ngis vist aknaga, pr6mmis ja pr6mmis, v2ga pikalt, v2hemalt nii me arvasime. Hommikul avastasime et meie tuba on selle maja viimane. Hmm..noh, ma pyyan sellele mitte m6elda mis pr6mmimine see siis oli. Siin inimesi nagu yldse poleks, siis tekib ka selline tunne et mingi vaimuhostel. Hommikuks olid k6ik kohad valusad, kael-selg-pea-6lad- you name it! V2gagi ebameeldiv!
88sel l6i v2lku ja sadas vihma, ma kuulsin, sest ma ju kylmetasin:D Siin me muide s88me ainult sushit p6him6tteliselt. Selline pikem sushi on 2.60-2.90, kaks sellist s88d 2ra ja koht t2is. Sushi tsikk juba teab meid! Millegip2rast on tuunikala sushi praegu mu lemmikuim olnud.
Kuna internet on siin suht kallis, siis t2na m6tsime et oleme targad ja ostame yhe pulga, millega saab wifit. Arvuti- ja tehnikainimestel v6ib seda naljakas lugeda olla, sest ma ei tea kuidas seda kirjeldada. No nagu m2lupulk, aga paned selle arvutisse ja saad kohe automaatselt wifi. Yks meie toakaaslane eelmisest hostelist nii soovitas, et see parim diil mida teha, muidu j22dki maksma. Ostsin siis selle t2na, kirjas oli igal pool et 99 dollarit 60 p2eva. Mingi eriti kallis ju…aga noo mingi paketiga tuli see lausa 200 dollarit ja praegu pyydsime seda installida ja t88le ka ei saanud, peab kuskile p88rduma selle megakalli wifi p2rast. Mina sain aru et kui k6ike megabaite (12) 2ra ei kasuta p2evas, siis see aeg pikeneb ja ta ei aegu vms…aga vaatame, muidu kyll mingi elukallis asi.
Yhes6naga nyyd siis kindel- mingi blokk oli peal ja ei saanudki wifi-kaarti installida ja tark onu ytles mulle, Christinale, et 23 p2eva p2rast saadavad mulle uue sim-kaardi koodi. Juhhhei, m6ttetu raha raiskamine kahjuks. Meie veel lootsime et saame oma t88asju ajada, et nett olemas.
Suurest pettumusest netijamade p2rast ja tundes, et Reelika vist hakkab mind oma haigusega nakatama kuna mul ka tekkis peavalu ja kerge k8ha, otsustasin linnapeale jalutama minna. Paar tundi veetsin v2ljas, kirjutasin oma v2ga t2htsasse m2rkmikusse oma tarkadest m6tetest ja cool-offisin. Jalutasin pargis ja ookeani 22res ja…no Reelika igatahes igatses mind juba kui tagasi tulin (:
Nyyd valmistumegi suure r66muga siit lahkuma, veel yks 88 kylma k2es kannatamist ja homme oleme juba soojas, jesss (v2hemalt loodame)! Maakler ka tagasi ei helistanud t2na nii et ei teagi mis saab. Suured musud teile (:
Subscribe to:
Posts (Atom)