Tereteretereteretere!

Tousid siis 3 tudrukut puhapaeval, 27.detsembril kell 6 hommikul ules ja hakkasindpaiksekreemi sisse maarima. Ees ootas paev Rottnesti saarel! Hops ratastega praamile, siis rattale ja tripike voiski alata! Hm, no vantame ja vantame, paike paistab rattakiivrile ja kuumutab kasi-jalgu. Motlen mina et okei, 1 tous ulesmage, pole hullu, teine tous, no okei, kolmas, neljas, MISASI see on, millal allamage liikuma hakata saab? Olgem ausad, ma olen ikka supervormis (haha), aga see nuud ka nii kuuma paevaga ilus polnud:D Suutsime kogu saarele rattaga tiiru peale teha, votsime paikest, ujusime jaakulmas (jepjep, seal oli kull kulm vesi) vees ja muudkui vantasime:D Megamega ilus oli, kohalikke quakka-loomi nagime ka (ma ei tea kuidas nad eesti keeles on) ja paabulinnud jalutasid ringi:D

Saare koige laanepoolsemas osas (kuhu oli koige tousulisem tee muidugi) istusime merevaatega ehitisel ja soime lounat. Kajakad tiirutasid ringi ja tahtsid ka oma osa kuid lootusetult. Mingi hetk hakkas Reelika karjuma ja huppas pusti. No mina motsin et okei, mingi kajakas oli vist eriti ulbe, aga tuli valja et mao kehaga, selline libe ja kulm sisalik ronis ta jalapeal. Suht suur ka teine. Onneks ta ka ehmatas ja kadus. Mingi aeg hiljem nagime silte ka, tuli valja et tegemist oli the King nimelise sisalikuga. Paar silti eemal oli uus- MAOSILT, ettevaatust, vaadake jala ette, murgimaod (kes otsivad kuuma ilmaga veel eriti neid sisalikke)! Mina muidugi panin 1 ja 1 kokku, kui nagime sisalikke, siis oh seda oudust, kohe tuleb madu! Kusjuures, need kes praegu naeravad teevad vaga mind alahindavalt, sest kui joudsime ratta selga istuda, siis tuligi teepeenralt maopoiss! Oka, pidin ikka mina selle ara nagema, no vahemalt utleme siis nii et minu esimene JA viimane madu siinmaal, eks? Hiljem votsime veel ette jalutuskaigu ja maandusime kodus. Kusjuures, kogu paeva hoidis meid erksana mote, et kodus on eelmisel paeval kupsetatud shokolaadikook:P Jei!

HAID JOULE!!!!!!
Tean-tean, et jain sellega veidi hiljaks, aga no arvutit mul pole, nii et isegi hea tulemus:P Pealegi, siin maal olid ju joulud eile!
Raagin siis veidi oma 24ndast ja 25ndast.
24ndal oli toopaev, st et kell 8:30 olin kontoris, sain kerge koolituse veel ja soitsime poistega mingisse linnaossa ukselt uksele muuki tegema. Kui te nuud arvate et ma olin superonnelik selle ule, siis eksite, sest ma vihkan ukselt uksele. Hmm, voi tegelt peaks selle umber sonastama, ma ARVASIN et ma vihkan. Olgem ausad, siin ei tule keegi sulle kallale ega hakka karjuma et "Jata mind rahule, mis sul viga on!". Pealegi, mulle meeldib koos teistega field-il olla, nii fun on! 3h sai tood tehtud (kuna joulud ja luhendatud toopaev) ja hiljem avastasin et mu nagu oli taiesti ara polenud, jeee...uks ulemus oli veel kuri mu peale, et mida ma motlesin oma peaga et niimoodi ilma kreemita ja blabla:P
Kuna ma nii hilja koju joudsin, siis vaatamata sellele, et pidime koos kooki tegema oli Reelika juba juustukoogi vaarikatega valmis kupsetanud, jei:P Raakisin ema-isa ja Simoga pikad ja tahtsad jutud ara ja hakkasime kooki sooma. Parast seda jalutasime uhte klubisse Grace Barbe-d kuulama. Ta siis on afro-ameeriklane, teeb sellist reggae muusikat. Inimesed chillisid ringi, Reelika tantsis, mina istusin ja nautisin seda diivanilt kuna olin nii vasinud.
25ndal arkasin ules ja tuterdasin kooki, seal huppas roomus Alicia mulle vastu ja huudis "HAID JOULE!!!", seepeale surus Dave mulle shampuse klaasi katte ja hakkas seda koksima ja Terviseks karjuma:D Hahaha, OK! Soin siis oma hommikusooki oues paiksekaes, kaerahelbepuder, kohvi ja shampus ees:D Lounasoogiks oli tukike juustukooki veel kohviga:P Parast laksime mereaarde, tegime kiire swim-i ja jooksime joulusoomale. Laud oli kuhjaga kaetud, mitte uhtegi tuttavat joulutoitu polnud, aga nooo pole hullu. Soomise lopetasime kui juba naermine ka raskeks laks:D Ees ootas paikseloojang mereaares. See oli super, loojang oli seekord megailus, varvid suureparased! Parast seda jalutasime koju, Dave tegi banaani barbequel kuumaks, pani viskit peale, poletas veidi ja serveeris jaatisega. Hmmh, jepjep, joulude ajal ju ei saa soomisega tagasi hoida:D Viimaks laksime tagasi mereaarde, sest seal oli suur pidu. Khm, no mitte just meiemoodi pidu, muusikastiil oli tekno:D Panimegi siis hullu, huppasime ringi ja olime niisama segased. Kuidas Teie joulud moodusid? (K)

Niuks!
Meie suured plaanid jouludeks on koik luhtunud. Jaab ara meie tripikene mooda rannikut, sest uks saksa tudruk peab tool olema ja kahekesi autot rentida ka ei taha. Oehh, no kes teab miks see hea on, aga kurb ikka, nii pikalt planeerisime seda...okei, ei motle sellele enam, oleksite pidanud Emilyt kuulanud- ta huudis ule maja -"JEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEE, te ei lahe, jeeeeeeeeeeeeeeeeeeee, me oleme koik siin, jeeeeeeeeeeeeeee!" aga no selle maja mehed (peale Dave-i) on koik paris kahtlased ja neist tahaks kull eemale hoida kui voimalik.

Oehh, no need on koige varskemad uudised, just 20 min tagasi saime. Igatahes...raagin natuke sellest, mis vahepeal teinud oleme. Kolmapaeval oli minul intervjuu. Muuginaiseks hakkan nuud:D Neljapaeval kutsuti testi-proovipaevale, kus oli 4 inimest, me olime 10% nendest, kes intervjuul kaisid, nii et vaga asjaliku mulje jatsin :P No kuidas muidu saakski tegelt, eks, mina ju:D

Reedel kaisid Reelika ja Mariam kinos Penelope Cruzi uut filmi vaatamas ja parast ohtul saime ookeaniaares kokku, istusime mingil puukonstruktsioonil, joime veini, vaatasime tahti ja ookeani kohal olevat aikest. Nii monnamonnamonna oli!

Laupaev oli nii kuum, oioioi KUI KUUM meil siin nuud on kullakesed, vagavaga noh! Sellel paeval, ehk siis 19. detsembril kaisin esimest korda Austraalias ujumas! Hehe! Votsin oma julguse kokku ja laksin jellyfishi ning muid vee-elukaid otsima. ONNEKS ma ei leidnud neid, aga vett nautisin kull, mmm (:
Ohtul saime saksa tudrukutega kokku Little Creaturesis, mis on kohalik lokaal-klubi-misiganes>P

Puhapaeval pidi Reelika minema Mariamiga trumme mangima, aga see canceldati ja laksime hoopis mereaarde jalutama. Paike kuttis nii mis kole, meie jalutasime mooda mereaart ja jahutasime oma jalgu, mis kuumast liivast korbenud olid. Ohtul laksime kunstikeskusesse, kus oli joululaulude ohtu. See tahendab siis seda, et istusime perede keskel (emad-isad-lapsed) ja mina laulsin kova ja kauni haalega joululaule. Reelika hoidis kull millegiparast kohati korvu kinni, ma ei teagi miks:D Minu suureparases lauluhaales kull asi olla ei saanud:P

Upsi, isaga kohvijoomine nagi nii valja, et raakisime msnis samal ajal ja joime kohvi ka 'koos'. Sorry, et ma ei maininud enne, sattusin sellest kirjeldusest nii hoogu ja unustasin seda vaikest asja seletada:P

Aa, ma unustasin mainida et ma tana olen pool paeva kainud luhikeste pukste, maika ja villaste sokkidega, sest jalgadel on kulm, aga keegi ei moista? :D Nii et no worries, i am the same, isegi siin kaugel, mina oma villaseid sokke juba huljata ei saa:D

Pean muide mainima, et te ikka teaksite, sest teid ju huvitab, et lugesin Twilighti koik osad labi. Viimane raamat on mu lemmik vist:P aga okei, aitab sellest teemast...

...eile hommikul tousin kell 6:30 ja vaatasin aknast valja- mis toimub? Paikest oli punakas ja pilve taga peidus, ohk oli hallikas kollane ja mingi eriti imelik hais igalpool. Mina motsin juba et okei, mingi looduskatastroof, appiappi! Hiljem selgus et nii hullud nuud asjad ka pole, lihtsalt farmerid poletavad veel natuke oma polde ja siis see monus lohn ja koik muu tuleb meile ka tuulega, jess, me jaame koik ellu!!!:P

Aah, see ka veel et ukspaev helistas mu eksboss (no Madzoonist, jaatunud jogurtist) ja utles et ma nii sweet girl ja tal nii kahju et mulle taiskohaga tood pole pakkuda, et tal mingid poisid kellele ma voib lapsehoidjaks hakata..haha, OKEI, seda ma kohe paris kindlasti ei tee, aga muidugi tore et ma nii sweet olen:D

Kallistan teid, sest kallid olete! (sonadejarjekord, ups)

Tere paevast!

Kuna raamatukogu arvutid on hoivatud juba viimased 3 paeva (kuigi olen kainud piilumas, et saaks teile kirjutada), siis Emily otsustas et mul on aeg tutvuda tema pisikese nunnu minilapakaga, millel ma nuud proovingi kirjutada. Hah, vaga lihtne pole, koik on nii pisikene, aga hei, inimene harjub ju koigega, eks?

Mis vahepeal teinud oleme? No saksa tudrukud kolisid valja ja selle puhul oli meil (nagu austraallastele kohane) vaike barbi. Koik poisid olid valjas, nii et see oli monus ohtupoolik plikadega (mina, Reelika, Claudia, Bissy, Emily ja Rosalind). Emma meiega suua ei joudnud, sest tormas toole. Voin nuud oelda et olen esimese (ja vast ka viimase) kanguru liha ara soonud. See on selline natske, aga paris hea. Mina jaan siiski kala ja kana juurde, aga need, kes ka muud liha soovad, on kindlasti hapid. Haikala olen ka soonud muide, see oli monus. Tudrukud grillisid taidisega zukinisid ja paprikaid ja tegid salatid. Tegemist oli kusjuures meie esimese monusa sooja ilmaga! Kuskil 39 kraadi tuli vist ara ja no utleme nii et OLI TUNDA KULL seda kuuma. Hommikusoogilaua taga vois tunda kuidas vesi voolas mooda jalgu alla, vagagi meeldiv:D haha, igatahes parast seda kui koik olid enda kohud tais soonud laksime saksa tudrukutega Perthi kesklinna sumfooniaorkestrit kuulama. Siin on nii monus see, et organiseeritakse tasuta uritusi. Inimesed lahevad kohale, panevad oma piknikutoolid ja korvid maha, naudivad veini ja kuulavad muusikat tahtede all..mm..oues on meeldivalt 29-kraadi sooja, nii et ainult istu ja tunne elust monu.
Koju tulles oli uus pidu, sest siia majja kolinud hispaania tudrukul Mariamil oli 25s sunnipaev, nii et soime shokolaadikooki ja joime vahuveini.

Muidu olemegi seda kuumust nautinud, isegi mereaares kaime ja puha. Joulude ajal plaanime soita mooda rannikut lounapoole ja loodust nautida (: Vot sellised plaanid.

Muide, ukspaev join isaga hommikukohvi koos, nii monus! Inimesed vaatasid paris imelikult mind kui tormasin kooki, panin vee keema, hakkasin kohvigraanuleid tassi kuhveldama ja piima sisse kallama (sest no isa laks ka kohvi votma, aga nupuvajutus kaib kiiremini kui minu isetegemine:D). Massa vist kysis veel kas mul on vaga kiire ja kui vastasin et jah, ma hakkan isaga kohvi jooma ning tormasin koogist valja, siis vaatas ta veel imelikuma naoga;D hihi:P

Nonii,

Kasutan jalle oma raamatukogu minuteid veidi.
Paar paeva tagasi tegin endale riisiputru, panin moosi silmaks ja...siis tuli Massa kooki (jaapani poiss) ja hakkas kriiskama "You crazy girl, what are you doing?" hahahahaha, no kui ma seletasin et see on puder ja mulle nii meeldibki seda suua, siis tegi ta nagu, nagu ma sooks mingit eriti vastikut asja ja laks minema. Nii et jaapanlased vist magusalt riisi ei soo?:D Haha, vaga armas igatahes!

Meil oli meremehe pidu siis reedel. Arasaatmine siis! Paris kurb ohtu isegi, enamus inimesi kokkasid midagi, nagu ikka meie majas oli ka neid, kes lihtsalt teiste kulul sooma tulid. No Massa tegi praetud riisi igast imeasjadega, meie kupsisetordi, saksa tudrukud kinkisid alkoholi meremehele, inglise-aafrika-austraalia noored tegid liha ja koogiviljavardad, malaisia naine (jepjep, see kes Garrysse-meremehesse-armunud) tegi mingit suppi ja meremees ise kala-, kanapalle ja salatit. Ohtu oli meeldiv, istusime koik lauataga ja nautisime teineteise seltskonda. Meremees kinkis meile igauhele joulukaardid oma andmetega, et kui Adelaidesse laheme saame tema juures crashida. Vahva igatahes!

Jarmisel paeval ootas ees eesti joulupidu. Mainisin ka seda eelmises blogis vist. Reelika uhe tuttava ema on aukonsul Austraalias (vist sain nuud oigesti selle oeldud) ja ta korraldas joulupeo. Seal oli kuskil ule 50 inimese, kellest pooled vanuses 60+..kas sundinud Eestis voi mingit muud moodi, igatahes paljud raakisid eesti keeles, nii vahva! Istumine toimus suures aias, kus olid lauad valgete laudlinadega, koik oli vaga ilus. 37-kraadi, paike paistis lagipahe:D:D Laulsime koik joululaule, vagagi eestlasele kohaselt ei saanud alguses mina vedama, parast enam pidama. Kui "Oh kuusepuu" tuli vaikselt ja hadiselt, siis "Puha oo" oli juba tais-paueriga:D haha, no ja siis ma juba oleks tahtnud veel ja veel laulda, aga kahjuks oli ainult 6 laulu ette nahtud. Oh well...Soime igast koogikesi ja voileibu ja..no kalorid tulid ja tulid, aga vaga vahva oli! Eriti vahva oli kui keegi kysis siin Austraalias olemise kohta ja mina teatasin ule laua et mulle meeldib Eestimaa ja mina siia vaga kauaks ka ei jaa:D Hhahaha, oh neid nagusid!

Muideks, kui ma veel nadal tagasi magasin oosel villaste sokkidega ja teki peal oli lisasoojenduseks magamiskott (:D:D), siis praeguseks pole neid enam vaja, sest toas pole ohku ja palavus on tappev...aga monus:P No mitte magades, aga ikkagi. Ohtuti muidugi panevad eesti tudrukud jalle pusad selga ja kulmetavad...siis inimesed teevad jalle nagusid ja utlevad "TE OLETE JU EESTIST< TE PEAKSITE HARJUNUD OLEMA"..hmm, paljugi mis peaks:P

Aa..ja jogurtitoo jai ara, nuud ma jalle otsingutel, sest apparently olen ma LIIGA VAIKNE. Ponev, Austraalia jaoks liiga vaikne, Eesti jaoks liiga vali:P Whee.

Muahh! Nuud too-otsingutele! aa...saadaks osa soojust teile, aga ma tahaks et teil ilusad ja valged joulud on, nii et sorry, ei saada teile soojust. Hmm, tegelt, soojust sudametesse ikka saadan!

Tsauka, kuna ikka kysitakse ja tahetakse mu aadressi teada, kirjutan siia:

Stina Isak
30 Arundel Street
Fremantle
WA
6160
Australia (:

No tere-tere, kes oodata on joudnud!

Miks pole vahepeal kirjutanud? Sellega oli selline vahva lugu, et Reelika arvutist kui sulgen blogi, siis avas miljon uut akent ja blokeeris kogu arvuti ja pidi alati shut downi tegema, nii et ma ei tahtnud tema lapakas seda enam kirjutada. Hetkel tulin raamatukokku kirjutama, siin on aga ka nonda et pean aja kinni panema ja laisk nagu ma olen, ei teinud ma seda. Nuud olen aga siin ja aega on veel 25 minutit jaanud (: Puuan selle ajaga kiiresti midagi kirja panna ja teid asjadega vaheksegi kurssi viia!

Millest alustadagi, no vastuseks Doloresele olen ma lugenud Twilighti 3 osa labi juba, neljas oleks ka ammu labi, kui raamatu omanikul see endal pooleli poleks. Kaisin teist osa kinos vaatamas esilinastuse paeval, meie 49-aastane meremees kutsus mind ja motsin et miks mitte siis minna kui raamatud nii head on (jaaa, mulle ikkagi meeldivad:P). Utleme nii et ma olen vagagi pettunud filmis- ei soovitaks mitte kellelegi, raamat on super, aga film vaga jama, vahemalt see teine. Samas kuulsin et mingid ulisuured fannid olid 1 kinosolemise paeva jooksul seda vaatamas kainud 2 korda ja olid vaga sillas, nii et voib-olla ma liiga kriitiline siis, ei teagi (:

Meile on vahepeal palju inimesi juurde kolinud. Mulle nii meeldib kui puhapaeva varahommikul mingi uus tsikk vastu valisust (mis on meie magamistoa vastas) peksab ja karjub "PAUL! PAUL!" Vaga haiged inimesed, ise ju teavad et tegu on share house-ga ja et seal elavad inimesed. Peale 5-minutilist peksmist otsustas ta siis lopuks helistada majaomanikule. Vot, polnudki nii loll kui valja paistis...urrh!

Meil nuud ilmad ka ilusaks lainud- suvi on vaikselt kaes vist. Tana on 37-kraadi ja paike kutab nii mis kole. Vaiksed korvetavad jellyfishid on ka ennast ilusti ookeani sokutanud ja pidu ja pillerkaar ongi lahti:P Dave, uks inglise poiss, kes meile kolis, sai juba korvetada sellelt sobralt naole, aga ta uts et "No big deal, it was a baby!" AHAH!

Vahepeal hakkas Reelika meil ka toole seal villatehases. Tootab koos 50-aastaste meestega, koju tulles on vasinud ja must, aga raha on paris hea, nii et ta ise on rahul vist (:

Mina tootasin ka juba kulmutatud jogurti muugipunktis. See oli iseteenindus. Votsid topsi, lasid masinast endale ukskoik mis maitselist jogurtit- vanilje, latte, shokolaadi, mango, maasika, jne, siis lisasid katteks ise endale kupsist, kummikomme, shokolaadi, kastmeid, varskeid puuvilju ja hind tuli kaalu jargi. Vaga vahva idee, see siin Austraalias esimene selline muugipunkt. Mina ainult taitsin/pesin masinaid ja teenindasin kliente. No miks tootaSIN, mitte ei tootA on see, et ulemus kardab et kuna ma elan tookohast 1,5 tunni kaugusel (2 erineva rongiga vaja soita), siis oosel pimedas on ohtlik rongijaama jalutada jne...ma kull puudsin selgeks teha et ma ei ole eilesundinud, kull hakkama saan, aga ta ajab koguaeg seda jama mulle:S Igatahes jah..eks nais mis sellest saab, ma juba otsin uut kohta ise:P Parast hakkangi etetkandjaks, jeee:D:D Saan ka need tood ara teha mis koik kuulsad inimesed Hollywoodis teinud on. Muidugi, ega ma saagi ju norgem olla, onju:P Pealegi, kas te kujutate ette kui stressirikas on kodus niisama passida? Okei jaa, minu hommikud mooduvad paikse kaes hommikusooki nautides ja paevad voiks mooduda ookeaniaares, aga kaua ma ikka paevitan:P Ma olen ikka tooinimene, mitte puhkuse inimene eksole:D Vahemalt tuleb nii valja.

Vahepean otsustasin siin vahelduseks haigeks ka jaada, kohuhadad, palavik, peavalud...see oli monus aeg. Nii kui sellest lahti sain tuli alaseljavalu. Haha, nagu 80-aastane, ausona, vaga vihale ajas, magada ei saanud, nutsin oosel, soin tablette, nuud vaikselt taastun sellest.

Oo, jooksmas hakkasin juba ka kaima, jooksen ja vaatan merd, paris ilus, eriti ohtuti, siis kui paikseloojang on, taevas on nii ilus ja rooooooosa-sinakas (: heh.

Tana meil pidu, meremehel kool labi (muide, opetasin talle eksami jaoks matemaatikat ja ta sai selles osasa 20st punktist 20!!!) ja kolib tagasi koju Adelaide-sse. Meie tegime talle selle puhul kupsisetordi.

Nii, ma nuud lopetan, jaanud on 10 minutit ja tahaks selle sissekande ara ka saata, mitte et ta viskab pildi eest ara kui mul PUBLISH POST veel vajutamata:P Homme igatahes (emme-issi pulma-aastapaeval) lahme Reelika tuttava ema korraldatud eesti joulupeole, seal saab kodumaiseid joulutoite suua, mmm, ma nii ootan juba, oiiiiiiiii kui hea! hehehe!

Okei, kallistan teid koiki vaga kovasti!


Teie,


stina

Austraalias ikka on jah koik tagurpidi- kuusemoodi puude oksad ulespoole, kuu tagurpidi, vee kraane keeratakse vastupidiselt Eesti suunale (no on meil teine suund, okok, pole "eesti suund" aga saate aru kull) ja autod liiguvad valel pool teed. Ukskord ma nonda veel autoalla jaan, sest mitumitu korda vaatan uhele poole et oo, autosid ei tule...ja kui teele astun, siis tuleb valja et pidi hoopis teisele poole vaatama! Skeeri jU!

Muide, Twilight on mul labi, mulle hetkel ikka uldse enam see raamat ei meeldi, ajas mu narvid labi..ja hakkan tana teist osa lugema :D

...ja me kohekohe Fremantle'i festivalile, peame ju loogastuma sellest suurest paevitamisest mis tana teinud oleme :P

Aa..ja teatavasti pidi olema austraallased maailmas koige ulekaalukamad ja Fremantle kogu Laane-Austraalia number 1 lemmik-kulastuskoht vms. Vot siis teile vajalikku infot. kallid!

No tere!

Ma pole jah monda aega kirjutanud. Eiei, probleem pole internetis, lihtsalt pole nagu midagi vaga ponevat kirjutada teile. Meil siin jatkuvalt toimub too-otsimine, Reelika pole ka eriti vaimustunud oma villa-masinatoost (kuigi jaa, ta pole seda veel teinud, too algas alles 23ndal, aga no voime ju ette kujutada kui ponev see olema saab) ja mina saadan cv-sid. Vaga ponev :P Mitte.
Isadepaeval kaisime Northbridge-i festivalil. See oli paris vahva, erinevad bandid esinesid ja koik oli taiesti tasuta, nonda meile meeldibki :P Olgem ausad- muidu me ju poleks lainudki!

Muidu peesitame paikse kaes ja naudime ilusaid ilmasid.
Eile tegi Massaru meile linnatuuri. Jaa, muidugi me oleme ennegi linnapeal kainud, aga pooled kohad millegiparast on praeguseni veel nagemata olnud. Ohtul kaisin ma esimest korda siin jooksmas (mis pohjustas meie majaelanikes suurt elevust, ei tea kull miks?) ja ohtul tegi Massa meie maja rahvale jaapani karrit. Mmmmmmmmm kui hea! Isegi Rosalie, kes alguses teatas et tal koht tais ja siis et ta karrit ei armasta, soi kahe suupoolega. Pariselt!

Oo, ma loen siin muide Twilighti, pool raamatut on labi, seda ei suuda kaest ara panna, niiii monus raamat on! Loen ja haalitsen (naeran, muhelen, puhisen:D), teised alati naeravad kui nende korval loen, et ma nonda kaasa elan..oh well..

Eile parast hambapesu hakkasime tuppa minema ja...avasime ukse, panime tule polema- TADADADAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA! SUUUUUUR tikutopsi suurune prussakas vaatas vastu. Ei, ausona me ei kiljunud nagu teisme-ealised plikad oma lemmikartisti nahes. Peagi selgus et ta pojakene tatsab ka seal ringi. Kiiruga "laksime magama"..kui kuulsin et minu voodikapi vahel olev kilekott krabiseb. Reelika pani tule polema, ja juhhei, prussakapojake otsustas mu asjadega lahemat tutvust tegema hakata. ARGH! Igatahes oo oli unetu! Tana saime ulemuselt mingit murki nii et loodetavasti on nad varsti surnud :S


Paipai mu lemmikud!

Neil piltidel ilutseb paikest nautiv Reelika, suur festival, mis oli natuke pisematele moeldud, bell tower, Perthi kesklinn paeval ja oosel

Nagu naha avastasin ma alles nuud kuidas panna blogile pilte juurde :P Ma pole just koige nutikam kupsis karbis, aga no mis teha (:
Siin siis moned uksikud pildid.

Piltidel on siis Fremantle-i paikseloojang, joulud Perthi sudalinnas, vaade Kings Parkist, hoiatav Austraalia ja puu, mis kasvab ainult Laane-Austraalias!

Arundel 30!

Tutvustan teile siis meie Arundel 30-t siis vahekse.

Tuba 1- tudrukud, ehk siis meie. Elame oma double-roomis, onneks on siin 2 voodit ja eile avastasime et tikutopsisuurune prussakas. jess!

Tuba 2- vaba veel, ka kahene tuba, aga seal 1 voodi ainult, sinna veel otsitakse inimest.

Tuba 3- ulemuse eksnaise salong. Tapselt ma ei tea mis seal on aga kahtlustan solaariumit, sest selline vahva aroom tuli sealt ruumist ukskord valja kui ta eksnaine siin chillis. Ta muide ei veeda siin eriti aega, harva, aga siiski.

Vahepeal on kontor ka. Paul veedab seal oma laste ja sekretariga aega. Kontoris on ta pm iga paev peale peale puhapaeva. Muidu pole midagi, majas ta ringi ei tatsa, aga kontori uks on enamus aega lahti ja me peame ukskoik kuhu minnes sealt mooduma.

Tuba 4- Emma
Emma on 22-aastane inglise tudruk, sundinud 1.martsil!!!! Mismoodi selline kokkusattumus! Ta on sadamas ettekandja, hastihasti jutukas!

Tuba 5- Emily
Emily tuli meile elama kuskil paar paeva tagasi. Ta on sotlane ja veel jutukam kui Emma, vanuseks pakuksin talle huupi mingi 26-27 (aga minu vanuse pakkumisi ei tasu tosiselt votta:D)

Tuba 6- Rodrigo
Rodrigo on 31-aastane tsiili noormees. Valimuse jargi pakkusin mina talle 26, aga no, mida ma enne mainisin. Rodrigo teenib raha et tagaasi tsiili minnes saaks auto osta ja randa oma baari teha, ta tootab siin oosel koristajana ja paeval on koogiabiline restoranis. Nuud vottis ta veel kolmanda too ka, ei tea kuidas ta jouab. Ohtul laheb ta kell 10 magama, et kell 2 hommikul tool olla. Pool 6 on ta tagasi kodus. Magab. Kell 9 arkab ja kuskil 12-17 tootab. Vot siis.

Tuba 7- Rosalie
Roosi (nagu me teda kutsume) on mailisia naine, ta on kuskil 40ndates ja opib siin. Plaanib hakata kokaks ja siis siin toole. Ta on hasti uudishimulik turumutt, topib oma nina koguaeg teiste asjadesse ja ta on armunud Garysse, meie meremehesse, kuigi vaidab et pole (aga parast seda kui gary merelt tuli kaib Roosi alati korvarongaste ja roosade pluuside jne-ga toas ringi, enne olid ikka dressid jne teemas).

Tuba 8- Gary
Meremees, kes on austraallane. Gary sai eile 49-aastaseks mille puhul ta tegi meile barbequed ja ta arvab et ma olen alles noornoornoor laps (mis ma ju olengi:P).
Gary on vagagi Eestist huvitunud.

Rohkem tubasid pole, aga on kuur, kus elab Massaru, keda kutsutakse Massaiks. Massa on 27-aastane jaapanlane, kes kuuldes et ma blogi kirjutan ja neid kirjeldan uts et "kirjuta palun minust ainult et ma olen jaapanlane ja Terryaki boy". Miks Terryaki boy? No selle huudnime sai ta minult. Ma ei teadnud mis on terryaki boy, aga tundus talle sobivat kuna see on jaapani teema. Parast ta raakis et see tahendab "magus"...Gary hakkas naerma seepeale ja uts et nuud tahavad koik poisid ju terryaki boyd olla. Utsin siis et okeiokei, terryaki boys! massa uts- eieieieiEI, TERRYAKI BOY!
Massa on ka koogikasi restoranis ja opib juba eesti keelt minu kae all ja eesti tahestikku. Kusjuures, tal on hea malu ja ta on hea oppija (:

KALLISTUSED teile!

Tanaseks on lood nii, et kaisime uhes villatehases. Seal otsiti masina taha inimest toole, kes hakkab villast mingeid naidiseid votma jne. Tapselt me kumbki aru ei saanud mis teha vaja, aga sellele koigele eelneb palju treeninguid. Intervjuu tehti meile koos. Enne oli vaja taita 5 A4ja pabereid soovitajate ja koolide ja muude kogemuste kohta. Mina panin eesti soovitajad, Reelikal oli varasemast ajast siin juba austraalia sopru kelle nimesid ja numbreid ules markida. Meeldisime neile vagavaga, seda oli kohe naha. Tana tuli kone ka, Reelika sai toole! Too algab 23.novembril, enne peab ta labima arstilikud testid jne. Vot siis, sellised head uudised Rellule.

Kodus muidu peame igale inimesele Eestit tutvustama. Poisid laksid eriti hoogu, otsisid gloobuse ja vaatasid ja uurisid, mis imemaa see Eestimaa on. No kui mainisin et Skype on meie teema, siis meremees Gary oli vaga vaimustunud, surus mu katt ja puha, no ikkagi Skype valjamoelnud maa elanik!

3. novembril oli ju Petsi sunnipaev, jeejee, PALJU ONNE PEETER! No ma uritasin Eesti helistada, varem polnud sellega probleeme tulnud, aga kahjuks enam pole see voimalik. Vist telefoni viga, sest kumbagi kaardiga ei saa, ei austraalia ega eesti..no tana proovin kaardi panna Reelika telefoni, siis on teada. Igatahes, Peeter, ma motlesin sulle!

Viisime oma cv-sid jarjest poodidesse, nuud juba viime hotellidesse ka, sest tegime oma cv-dele tuuningud ara ja nuud ma olen juba tootanud ettekandjana, administraatorina ja kohvikus abilisena. Te teadsite seda? hah, ma ka mitte:P Siiski seda on vaja teha (valetada cv-des), et saada korralikesse kohtadesse toole, sest ma ei kujuta kull ette ennast mingis pubis "Veel olut?" kallamas. No pealegi ei suuda ma kandikutki kaes hoida, nii et...:D Muidugi kui vaja, siis olen ma koigeks voimeline, eks?

3. november oli muide Melbourne Cup ka, sel paeval oli linn tais ulesloodud inimesi, naistel kubarad peas, koik vaga anksu tais et nende hobune ikka voidaks. Igauhel oma mangud.

Hyppasime labi Cottesloe beachilt, see on siis surfarite uks lemmikrandu siin meiekandis. Ilm oli hirmus-tuuline, Reelika piirdus niisama ratik peas istumisega, ma tegelesin ikka keha toonimisega ka veits>D
Huvitav et nemad siin suudavad jatta meelde nime Reelika, aga Stina on hirmuskeeruline. Moni utleb Christina (isegi kui ma spellin oma nime, ikka olen Christina) ja teised maletavad ja teavad et ma S-ga, aga mis nimi on, seda keegi ei tea. Rodrigo pakkus Sveta (MISASJA?), Massaru uts Stefo, nii et selle maja rahva jaoks ma nuud olengi Stefo, kuigi paeguseks on Stina ka juba koigil meeles.

Esmaspaaeviti on tuba number 1 koristuspaev, hah, et siis meie. No kuulekad eestlased nagu me oleme tegime toad tolmuimejatega puhtaks (elutuba, kook jne, mitte teiste inimeste omad), mopiga pesime ule, puhastasime wc poti jne muud asjad. Ulemus oli sellest nii roomus et utles Reelikale (hea et mina siis koogis ei olnud) "I could kiss you!" Nuud koik raagivadki et me oleme omaniku uued sobrad, vot siis mis koristamise eest koik voimalik on saada...aa ja ps, nett pandi ka tagasi ;)

1. novembril avastasime, et tagaaias meil sidrunipuu ja apelsinipuu. St, sel hetkel avastasime et 2 sidrunipuud..votsime uhe sidruni, koorisime ara, ma just vaatasin et misasja...see nagu mandariin, sidrun ju ei peaks selline olema! Maitselt oli kull vaga hapu. Parast tuli valja et tegemist oli apelsinipuuga siiski. ups:P

Tere-tere-tere Eestimaa!
Mis siis vahepeal juhtus et nii kaua ootama pidite? No meilegi ullatusena oli ukspaev wireless kadunud ja kui tagamaid uurima hakkasime, tuli valja et ulemus (Paul, maja omanik, aga kuna boss ei saa oelda, sest ta saaks aru et temast raagime, siis utleme ulemus) oli neti ara votnud kuna keegi downloadis muusikat ja nett laks liiga aeglaseks. Vaga aus ju. Meie oleme muidugi suudi selles, st miks meie kannatama peame? Ikka vaga kurjaks tegi see...

31. oktoobril istusime telekatoas, vaatasime (ullatus-ullatus) telekat ja raakisime juttu ja mingi hetk teatas Rodrigo- "Mulle tundub, et Reelikale uldse ei meeldi Eestimaa ja Stinale taiega meeldib!" Hah, no ega ta vaga mooda pannudki, sest mina ikka kaitsen siin meie pisikest nunnut kodumaad (:

Parast kaisime suua ostmas ja aborigeenid hakkasid meiega raakima, aga no nagu ikka, meie ignoreerisime ja jalutasime edasi. Seepeale karjus uks neist, kuri naine "WHITE DOGS!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!" uhh, mina kiirendasin sammu...vaga hirmus igatahes.

Tsauki kallid,

igaks juhuks, et te vaga ei muretseks teatan, et meil pole VIST kuni neljapaevati wirelessi, oleme elus ja terved, lihtsalt netitud, kui nett tuleb, siis kirjutan kohe (:

Muide, meie aadress on

30 Arundel Street
Fremantle
6160
WA

Tana oli see suurpaev kui kolisime oma uude "koju". Mis see endast kujutab siis? No tegemist on majaga, mille toad on valja yyritud inimestele. Uhe-inimese toad uhele inimesele, ja suuremad kahele. Koik jagame kooki, elutuba, wc-d, dushi jne. Hommikul leidsime laualt majareeglid-

*ei mingit valjut muusikat
*ei mingeid kulalisi
*aias pidu pidada ei tohi
*uldse pidu pidada ei tohi
*koristage
*toas valjult raakida ei tohi

noh, ja mone ukse peal majas on kirjas "videovalve" :D hahahaha. No tegelt ei ole asi uldse nii hirmus, aga ikkagi natsa naljakas oli. Igatahes on see odavam kui hostelites elada ja katus on, seinad ka ja hetkel teadaolevalt putukaid mitte (kui me neid ise kaasa ei vea muidugi).

Parast koju kolimist soitsime jalle linna agentuuri, kuid jatkuvalt linnatookohti pole :( Tegelt on nii, et kuskile ettekandjaks saaks hetkepealt, aga me seda tood ka eriti ei tahaks "Oo harra, kas teile veel olu?", aga selge on see, et kui midagi paremat me ei leia, siis lopuks peame ikka seda tood tegema.

Kodus pidi meil nuud wireless olema, aga hakkisime mis me hakkisime, sisse me ei saanud. No, lopuks kutsusime Pauli appi (omanik), kes tundus olevat suhteliselt voik selles vallas. Mingi ime labi (ei teagi kelle hakkimisest rohkem abi oli, minu, Rellu v Pauli) tuli mone aja parast meile nett. Jee, nuud saab jalle siia kirjutada:P

Kuna meid kimbutas shokolaadinalg tatsasime poe poole. Hah, teepeal palus mingi vanem suur naine "Tudrukud, kas teil oleks palun paar munti anda?" Reelika vastu viisakalt et "Kahjuks meil sularaha uldse pole", sellepeale hakkas naine ule tanava karjuma "Mis te valetate, mis teil viga on, mina ei lase ennast ara kasutada (kes seda tahtis teha, meie v?), haiged inimesed olete" jne, hirmus igatahes, mina kiirendasin sammu nii et oioioi kohe.

kallid minu armsale kodumaale teile! Ees ootab esimene oo uues kodus!

Eile otsustasime varajase rongiga Perthi kesklinnas asuvasse agentuuri minna, kus ennegi olime juba kainud. No selleks ajaks kui meie uksest sisse astusime oli koht paksult inimesi tais ja kahjuks linnas tood pakkuda polnud, kull aga farmides ja maakoha pubides, mis samuti me narve ei liigutanud. Noh, eks hakkamegi seal kaima kuni tuleb linnatood!

Kuna kohud hakkasid tuhjaks saama ostsime endale kaasa tai-toitu ja jalutasime Kings Parki lounat sooma. See oli nagu miljoni dollari vaatega louna- otsevaade kogu linnale ja joele. Kohud tais- lesisime murule maha ja lasime paiksepoisil ennast veits silitada.

Parast uinakut jalutasime Kings Parki botaanikaaias ning parast seda otsisime ules uhe torni millest mul oli ilmtingimata vaja pilti teha!

Ohtu pidi meil loppema uhe suure festivaliga, mille kuulutust Reelika lehes nagi. Tegu oli mingi kohaliku maja avamispeoga. Kohalejoudes (ja huvitavate bandide esinemist oodates) avastasime lavalt mudilaskoori. Noh, utleme nii et see polnud just festival, mida me ootasime :P jah, klounid tegid seebimulle, mida lapsed taga ajasid, kuid kahjuks bandidest oli asi kaugel. Noh, aga siiski! Elamus!:D Tagatipuks palus mingi tuup kas voib meist mingi web-site jaoks pilti ka teha, nii et nuud me oleme kuulsad oma punaste kulmetavate ninadega :D

Raagin vahepeal meie hostelitoast, kus elab uks noid. Noh, tegelt on ta tavaline norra plika, kes magab koguaeg (jajah, need kes mind magajaks peavad...siis ma pole pooltki selline nagu tema!). Ta magab kella 12ni, siis soob ja tuleb tagasi magama. Magamise korvalt ta loeb vahepeal pimedas toas (koik loevad siin nii pimedates tubades, korralikke valgustusi muidugi pole ka!) ja siis magab edasi. Ohtuti on meil Relluga kulm, paneme akna kinni. AGA mitte kauaks pole meil seda lobu, sest varstivarsti tuleb noid, tombab kardina eest, avastab et aken kinni, kisub selle lahti ning tagatipuks paneb ventilaatori ka toole, kui veel aknast piisavalt tuult nakku ei tule. Mind see vaga ei hairi, panen oma villased sokid jalga ja poen rohkem tekialla (sest siin on ju TEKID!!!), kuid Reelika jaab sellest jalle nohusemaks, mis on vaga pahapaha :( vastik noid!!!!! >(

Kolmapaeva hommikul tuleb the West Australian, kus on palju tookuulutusi. Nooo Reelika arkas kell 8 ja laks seda ostma, mina jooksin siis Colesi pannkoogimaterjali tooma, sest pannkoogikolmapaev oli meil!! Need asjad, mis tegime vaga pannkooke kull ei meenutanud, aga maitse oli hea ja ikkagi oma tehtud :P

Mina tegin oma tax-file numberi ka ara, et nuud kohekohe olen kohalikus maksuametis ka nimekirjas, jei!

Pangas saime ka kaidud, seal nii abivalmis naine, ainuke hea teenindus, mis siin saanud olen! Okei, kohvipoodides on ka paris hea teenindus, aga ulejaanud jaab kovasti alla minu soovidele:P ja need pole uldsegi korged! See naine, Marion, raakis et tal on hea mees ja (sundinud samal paeval kui Reelika), seletas meile koik nii lahti et...no internetipangas kaisime ka koos ara:D Lopuks uts et kui midagi on, kohe poorduge minu poole! Motsime kull Relluga et oleks pidanud kysima, akki tahab meile tood pakkuda, aga noooo :P

Noniii! Sain jalle arvutile ligi ja hakkan kiiresti teid kurssi viima sellega, mis vahepeal toimunud, no mitte et midagi niivaga toimunud oleks, aga ikkagi!

Vabanesime sellest koledast hostelist, jeeee! Jalutasime oma putukatega siis jargmisesse oomajja juba kerge hirmuga eesoleva ees. Eiei, mitte et selle uue hosteli kohta midagi halba oleks teada olnud, aga noo keegi ju ei tea mis ullatusi ees on! Onneks oli keegi meie poolt, sest YHA Backpackers oli vaga lahe koht. Hmm, internet 3ks tunniks oli kull 10 dollarit, aga muidu vahva! Votsime 8-kohalise toa, jagasime seda 2 neiuga, lopuks lisandus ka kolmas. Hostel oli suur, pesemiskohti ja tualette oli palju, kook oli ka suur, saime seal vabalt laiutades kokata, suured kokad nagu me oleme ju (;

Otsustasime tooagentuuri minna, mis Fremantles asub. Integrity oli selle nimi. Varasemates, kus kainud oleme oleme ise hasti viisakalt riides olnud kuid agentuuri rahvas selline hasti casual- t-ark, teksad jne. Seekord siis motlesime et mis me ikka riideid vahetame, astusime oma maikadega sisse. Hah, oh seda roomu, vastu votsid meid ulikondades noormehed, jeppiii...ei ole habii..onneks see tuup, kes meie asju labi vaatama pidi polnud kohal, soovitati poole tunni parast tagasi tulla. Tegelt ma olen suht kindel et see mees vaatas et me ei sobi selle agentuuri jaoks ja lootis et me ei tulegi tagasi, aga eieiei, me panime ilusasti riidesse ja astusime uuesti roomsalt sisse:D Seekord pandi meid siis igasugu Exceli, Wordi ja Data teste tegema. Mida me muidugi valdasime taielikult. Hahah, MITTE! Suht kiiresti tahtsime sealt paaseda, suurest habist ja kartusest, et mees hakkab me tulemusi veel sealsamas labi vaatama, aga onneks seda ei juhtunud (: Ma ei pea vist mainima, et sellest agentuurist pole midagi kuulda olnud enam :P

Paeval kaisime korterit vaatamas, aga seda taheti vahemalt kuueks kuuks uurida kuid kuna me ei pruugi selle aja peale enam siin olla, siis jai diil katki aga olge mureta, mu kallid, istusime netis, mina tegelesin oma inimestega ja Reelika meie siinse eluga (habihabiStina) ning leidis kuulutuse, mis pakkus elupinda double-roomis. Nali naljaks, aga see oli selle korteri naabermaja, mida enne vaatamas kaisime. Helistasime kohe Paulile ja jooksime kohale. Nuud saimegi uue kodu! Okei, mitte kohe, sest maksime hostelis veel 2 oo eest, aga reedest alates on see meie kodu!

Ohtul votsime veel ette jalutuskaigu oma sadamapiirkonnas, vaatasime paikseloojagut ja magasime maha oma toidupoe sulgemise, st ei saanudki suua (onneks mul oli hostelis porgandit!)!!! :(

Heihei, k6ik armsad eestimaalased,

Kuna kohe blogiga peale hakata ei olnud v6imalust, siis hakkan tagantj2rgi meie tegudest r22kima. Muidugi pean vabandama t2pit2htede puudumise p2rast, aga kui te arvate, et teil on raske lugeda, siis m6elge kui huvitav on seda k6ike trykkida:P et siis suhteliselt harjumatu, aga mitte midagi millega hakkama ei saaks, sest meie tegemised peavad ju kajastust saama, v2hemalt niikaua kui mina siin olen:P
Hakkangi siis suhteliselt nullist peale. Mainin veel igaks juhuks 2ra et Rellu arvutil on English (Australia) parandus peal, nii et ta v6ib mu s6nu ise muuta ja muid trikke teha, et te teaksite, et ma m2letan kyll v2gagi h2sti oma armsat eesti keelt!

On 19. oktoober. Margit k2is mul veel kylas kontrollimas, kas k6ik ikka pakitud ja kas vaim valmis, m6ned nunnud alles avastasid, et me Reelikaga sellist sammu astumas.

V6tsime Reelika ja ta pisi6e auto peale ja reis Riia poole v6iski alata. Ma ei nimetaks seda nyyd k6ige r66msamaks teekonnaks, aga see suur samm sai ette v6etud ja tegema seda pidime (: Teepeal turgutas meid suur kommikott, kust erinevaid maitseid nautisime ja aknast m88duvaid kuldkollaseid kodumaa puid vaatasime. Samuti oli teekond v2gagi hariv- sain teada kes on reisisaatja (no sorry, ma ei ole s6itnud ju eriti selle yhistranspordiga ja kuigi ma muidu v2ga intelligentne tytarlaps, siis seda ma jah ei teadnud:P), kuna Rell r22kis mingist trammikaklusest mida tal oli “au” olnud tunnistada, kriiipiii.

L2tti j6udes oli mul kohe v2gagi kodune tunne:D Nooooo on seal ju omajagu juba k2idud ka ja k6ik huvitavad seiklused tulid meelde. Seletasin vanematele (ja Rellule ja ta pisi6ele), kust saab musta Marpsi ja kuidas hommikuti on trammides inimesed ikka eriti mornide n2gudega ja kus on see pood, p2rast mille kylastamist alati saab syya! Jei! Igatahes, GPS sai meil tyhjaks, ning olime edaspidi omap2i. P2ris huvitav oli seal Riias seigelda, enam-v2hem tunde peale keerata kas vasakule v6i paremale. 6nneks leidsime lennujaama ilma suurema vaevata yles. Sinna j6udes hakkasime kohe Relluga s88ma, sest me oleme ju n2ljased inimesed! Veetsime niisama aega ja r22kisime omavahel juttu (lennuk l2ks ju alles 22:20 ja meie olime paljupalju varem kohal ning k6ik oli j2tkuvalt netiteel 2ra aetud). L6puks p2rast mu isa mitmendat mainimist et v6iksime check-ini oma kohvrid 2ra anda allusime ja seisime sappa. Suur oli meie yllatus kui j2rjekorra meieni j6udes ytles naisterahvas et “Kus on teie check-ini paberid? Neid pole jah? Ahah, minge makske kumbki sinna kassasse 28 latti!” Meie muidugi v2ga n2rvis et misasja, mis makske, meil on k6ik olemas ja k6ik tehtud ju, lihtsalt v2lja ei j6udnud k6ike printida, mis toimub? Jooksime siis yhest kohast teise, v2ga vahva oli, isa seisis mu k6rval “Stina, teil on 10 minutit veel check-ini kinnipanemiseni”, noooo excellent! L6puks allusime neile ja maksime need n2rused 600 krooni 2ra. Jeee, meil polegi ju raha reisiks eriti vaja, suva, maksame Ryan Airile, neil seda rohkem vaja. Lollakad! Muidugi hiljem selgus et meil tegelt t6epoolest j2i mingi asi veel netis tegemata, aga ikkagi on nemad lollid, mitte meie:P Hyvastij2tt j2i ka megalyhikeseks t2nu sellele, sest kiire oli juba lennukile, boarding oli alanud. Kallistasime siis 2ra ja tormasime alla m2rgade silmadega. Reelikal oli k2ekott ja l2pakas, mul spordikott k2es, t2dike midagi ei 8elnud ka, lasti ilusti l2bi ja v2rki. Suures n2rvitsemisehoos (ja viitade puudumisel) lahkusime oma j2rjekorrast ja l2ksime trepist alla “6iget lennukile laskmise kohta” otsima. Well, ups, see oligi 6ige saba olnud kus olime, aga no me m6tsime et suva, ei hakka trepist yles jalutama, et oleme targad ja seal all, nagunii j6uab saba kunagi ka meieni. Haa. No suht ebameeldiv on viimasena lennukile minna, aga 6nneks kui saba l6ppu l2ksime, tulid istmete pealt veel mingid inimesed meie taha:P “Jei, polegi viimased!!!!” m6tlesime r66muga. Kui j2rg meie juurde j6udis (6nneks oli Rell eespool) 8eldi talle et ta ei v6i kahe kotiga lennukile minna. “Yhe peate 2ra kaotama!” Vastikud t2did, enne ei v6inud seda 8elda?? No 6nneks, nutikas nagu ma olen, lasin Rellul koti oma spordikoti sisse panna, nii et rohkem ei saanud Ryan Air meie yle naerda! Muide, lennukile l2ksime ikkagi viimastena:D Kuna lennuk oli totally booked, siis istusime teineteisest kaugel. Reelika olevat kyll minupoole vaadanud et ma lehvitaks, aga no ma nii ylbe (otsisin ka teda kuid ei leidnud) ning ei p88ranud talle t2helepanu:D

P2rast suht lyhikest lendu j6udsime Inglismaale. Jei, l6puks 1 lennus6it juba seljataga. Noo ma polnud oma seljakotti veel selga panna saanud, aga OIIIIIII kui raske oli, p2riselt, kui ma trepist yles l2ksin, siis paar korda oleksin peaaegu selg ees alla lennanud:D Tegelt ei ole naljakas ka, aga no maitia, midagi rasket seal kotis pole!! P2rast kottide k2ttesaamist otsustasime et otsime kohe yles koha kust bussile saab, et j2rgmisesse lennujaama s6ita (sest pidime Inglismaal lennujaama vahetama). 6nneks kysis Rell minult yle kuhu lennujaama me minema pidime (mitte et ma teadnud oleks, aga paberid olid minu k2es). Miks 6nneks? Sest no Rellul oli meeles, et pidime Catwicki lennujaama minema, aga tegelt pidime Heathrow-sse minema. See EI oleks v2ga vahva olnud kui me valesse kohta s6itnud oleks, mitte seep2rast, et meil aega poleks olnud (muidugi oli, j6dsime lennujaama 0:00 ja j2rgmine lend l2ks meil kella 12 p2eval), lihtsalt raha oli v2he ja seljakotid rasked ja 6ues NIIIIIIIIIIIIIII kylm!!! 6iges lennujaamas kohal- v6ib tuttu minna. Panime oma magamiskotid maha (teisi selliseid seal EI olnud) ja tudusimegi. 6igemini mina tudusin ja Reelika ei tudunud. Yldse on nii et lendavatel v6i s6itvatel v6i misiganes kohas (kui just kylm pole) saan mina v2gagi h2sti magada, aga Reelika ei saa. 13-tunnine lennus6it m88dus minu jaoks kiiresti ja mugavalt, Reelika jaoks piinavalt, sest peale selle et ta magada ei saa lennukis (mitte et ta yritanud poleks kogu see aeg) oli tal ka megakylm ja teate mida- minul ei olnud:P vist esimest korda elus! Mina vaatasin 2ra Ice Age 3 ja The Proposali ja magasin magusalt edasi:P Vahepeal s6in ka asju mis t2dikesed t6id.

Tean, et seletasin k6igile, et me lendame l2bi Kuala Lumpuri, aga oih, hoopis Singapuri kaudu l2ksime. Seal j6udsime olla vaid pool tundi (?) ja juba lennukile tagasi. Mina j2llegi uinusin nagu tita, Reelika j2llegi sai mu und valvata:D Muidugi ta ajas mind yles kui syya sai, aga p2rast seda oli uni sama magus edasi:D

Austraaliasse j6udes pabistasin hirmsasti, et mul niipalju ravimeid kaasas (no Paramaxi oli juba mitu karpi, sest pea v6ib valutama hakata ju!!), kuid see polnud probleem ja kotte meil ka l2bi otsida ei tahetud. Pisike nunnu kutsa kyll k2is ja n2itas et Reelika on yks kahtlane tyyp ja tahab Austraaliasse syya viia (sinna ei v6i nimelt toiduasju yldse kaasa v6tta), aga nagu selgus oli ta kotis lihtsalt veel 6una l6hn seal varem olnud 6unast. Nii et all good (;
Kui te arvate, et siin on soe, siis noooooo..meie Reelikaga liigume siin yldjuhul ringi pusade ja nahktagidega. Teised on seelikute ja t-s2rkidega, aga no kylm on, tegelt ka!!

Meie esimene hostel Old Swan Barracks oli t2iesti okei- suure ekraaniga “telekaosa”, arvutiosa, “baariosa”. Hommikus88k oli 22retult “tervislik”- r8stsai, v6i ja moosiga, kelloggs piimaga, siis mingi asi veel (natuke tervislikum kui kelloggs) ja instant coffee, ehk siis lahustuv kohvi. No ma ei tea, k6hnemaks see eriti ei tee ju:D Meie toakaaslased (neid oli 4) olid seal v2ga sarnased teineteisele- h2sti palju kolistavad ja laamendavad hoolimata sellest, et teised magada yritavad vms. Vahva ju!

Esimesel p2eval kui linnapeale l2ksime saime suure yllatuse osaliseks. Seisame meie valgusfoori taga ja mingid tyybid tulevad “Excuse me ladies, do you know where the nearest supermarket is? I’m so hungry!” Reelika siis seletab aga kuna me ise just sinna samasse kohta l2ksime ytles ta et nad v6vad meie j2rgi tulla. Jalutame siis edasi ja mina hakkan Reelikaga eesti keeles r22kima ja yks tyyp ytleb- “Te olete eestlased v?” eem…oookei. Samal p2eval olime raamatukogus ja minu ette istus yks poiss ja ma ytsin Reelikale et “N2ed, see on eestlane” (kuna ta oli t2222pselt eestlase n2gu, tegelt ka!), mingi aeg hiljem tuli teine poiss ja hakkas temaga eesti keeles r22kima:D haha, noh! Mul on ju silma! Hiljem veel avastasime kuulamise k2igus et ka meie hostelis olid eestlased, nii et noooo, v2ga palju on meid siin. Reelika yts et eelmine kord ei kohanud ta aasta jooksul ka nii palju eestlasi kui nyyd 1 p2eva:D

6htul otsisime Kings Parki yles, mina olin kaardilugeja, sest Rell meil ei orienteeru, aga mina olen ju superandekas igas asjas:P Pidime mingist meeeeeeega pikast trepist yles minema, mis on vist yks raskemaid pingutusi mida ma viimase aasta jooksul ette v6tnud:P Mina kartsin koguaeg et treppide vahelt hyppab m6ni madu v2lja ja hakkab oma territooriumi kaitsma, aga l2ks seekord paremini:D J6udsime sinna kyll v2ga pimedas, aga l2ksimegi tegelt vaadet linnale nautima, see oli super! Noh, koht kus kohalikud k2ivad raudselt romantikat tegemas.

23. oktoobril k2isime agentuurides ennast listi panamas ja t88d otsimas. Yks koht isegi pakkus kohe linnast v2lja baarit88le, p2ris hea palgaga, aga kuna me sellest niiv2ga huvitatud pole, siis ootame ja otsime edasi. Yks agentuur, kuhu s6itsime rongiga oli in the middle of nowhere. T6siselt! See p2ev oli just h2sti kuum, 29 jne kraade. Kysisime rongilt tulles paljudelt abi, kus v6ib meile vajaminev Burswood road olla- keegi ei tea, n2itavad otse edasi, et kuskil seal. Mainin siis 2ra et me suht seisime sellel t2naval, aga austraallased t2navasilte niiv2ga ei armasta kui meie. Suure ringiga saime 6nneks 6igele t2navale. Jalutasime oma kymme kilomeetrit l2bi metsiku kuumuse, p2ike n2kku paistmas, l6puks j6udsime kohale ja siis tuli v2lja et peab enne aja kinni panema. Argh, n2ljane ja ylekuumenenud ja juba v2sinud, nii kurjaks ajas. Yks teine naine kysis esimese asjana kui sisse astusime “How many plates can you carry?” No varasemalt natuke baaridaami t88d teinud Reelika yts et no maksimum kahe-kolmega saaks hakkama. Seepeale teatati, et neil on 3 taldrikut miinimum. Fine.

6htul s6itsime Scarboroghi ookeani 22rde. Kuigi j6udsime sinna 88sel, oli seal nii ilus! Pikk-pikk rannajoon, valge liiv, kajakad, lapsed m2ngisid, no v2ga armas! Vaatasin siis hoiatussilte ka ja mida ma n2en “SNAKES”. Mmm..mis te arvate, kas ma seal beachil vaatasin iga oma sammu ette v6i jaa:D Jalutasime veits m88da rannajoont ja siis istusime maha, vaatasime laineid, kuulasime ookeani kohinat ja k6lgutasime jalgu:D

Muide, meie hostelis on tavaline see et Reelika otsib m6nda oma asja ning kohe kui ta ei leia seda teatab ta mulle et “See on varatatud!” Ise nii paanikas. Nooo n6nda on tal paar korda “varastatud” juba n2ovesi, magamissokid ja pintsetid:D Mina muidugi naeran koguaeg, sest tegelt tal endal 6nnestunud need kuidagi peitu panna (:

24. oktoober tulime siia Fremantlesse bussiga, et uurida milline n2eb see meie uus kodukant v2lja, kuhu kolime. Muidugi oli see p2ev just veits vihmane ja k6va tuulega, aga muidugi rahulikum kui Eestis. No see on selline pisike ja armas kohake, palju poode, suur park, pikka sadamajoon, isegi beach, kus ookeani 22res saab p2ikest v6tta:D Minu jaoks hakkas see koht juba siis sobima kui n2gin paljusid inimesi oma koeradega ringi jalutamas- KOERAD, niiiiii nunnu ju!

25. oktoober kolisime siis oma uude kodulinna Fremantlesse. See p2ev oli v2ga kuum j2lle, nii et oma hiigelraskete seljakottidega oli lausa “lust” m88da linna ringi tatsata:D Hmm, noo eelmisel p2eval bookisime hosteli, tundus selline enam-v2hem koht olevat. Pole ju meil midagi erilist vaja ka. Haha, ma nimetan seda kummituse hosteliks. Miks? Well, see on suur ja tundub nagu hyljatud maja, h2sti vaikne. Trepid ja p2randad nagisevad, k6ik on v2gagi r2pane (ma tean kedagi kes siin hulluks l2heks, sest juba minul on raske siin olla). Dushikardinad m2danevad ja hallitavad ja meie aknal kasvab mingi seen vist, p6randal on igasuguseid sekreete vist olnud, meie seintel ilutsevad 2 kaunist naisterahvast, kes pole eriti vaimustunud riietest, ehk siis mingi playboy teema. Tulete kylla?
Reelika sai sellest eelmise p2eva tuulest-vihmast kylma ja veetsime selle p2eva oma m6nusas hostelitoas. Rellu pyydis magada, pani kurku mingit spread, mis siit ostis ja s6i Hallse ning Ibumaxi.
V2gagi haige koht see meie hostel ikka. Teate, et meil on siin bedbugsid? Mina olin neist kuulnud ainult a la multikates vms, kus ema ytleb lapsele 6htul “Don’t let the bedbugs bite” ja arvasin et see mingi muinasjutu teema :P noo Reelika yts et tal kuskil hostelis kunagi yks s6branna 2rkas yles ja lina oli yleni verine, ikka nendest putukatest. M6nus ju! Sel ajal kui Rell magas kirjutasin mina seda blogi ja vaatan et mingi putukas jalutab. Vajutasin talle peale ja k2ik verd t2is. Oi, kurikuulus bedbug, siin ta ongi! 3 tykki n2gin neid veel. Nii haige, yksi v6ib kyll kurb magada olla, eriti siin kummitushostelis, aga mingite putukatega ma kyll oma verd ja voodit jagada ei taha ju? Selles lahedas hostelis pole ka patju ja tekke, yks tekk oli mingi voodi peal, Rell v6ttis selle endale kuna ta haige ka. Mina kasutan oma pisikest lennukipatja mis ema mulle kaasa pani ja nooo…tekki pole aga tekikott on, nii et see on mu “soojendus”. Needless to say, et n6nda oli v2gav2ga kylm magada. Pyydsin nii keras olla kui v6imalik, retuusid jalas, pusa seljas, kapuuts peas, n6nda ma siis tudusin. Hmm, 6igemini, ei tudunud, lugesin minuteid ja tunde, millal saab 2rgata ja 6ue sooja minna. Rell ka magama eriti ei j22nud, ta k2rvaltoas keegi m2ngis vist aknaga, pr6mmis ja pr6mmis, v2ga pikalt, v2hemalt nii me arvasime. Hommikul avastasime et meie tuba on selle maja viimane. Hmm..noh, ma pyyan sellele mitte m6elda mis pr6mmimine see siis oli. Siin inimesi nagu yldse poleks, siis tekib ka selline tunne et mingi vaimuhostel. Hommikuks olid k6ik kohad valusad, kael-selg-pea-6lad- you name it! V2gagi ebameeldiv!
88sel l6i v2lku ja sadas vihma, ma kuulsin, sest ma ju kylmetasin:D Siin me muide s88me ainult sushit p6him6tteliselt. Selline pikem sushi on 2.60-2.90, kaks sellist s88d 2ra ja koht t2is. Sushi tsikk juba teab meid! Millegip2rast on tuunikala sushi praegu mu lemmikuim olnud.

Kuna internet on siin suht kallis, siis t2na m6tsime et oleme targad ja ostame yhe pulga, millega saab wifit. Arvuti- ja tehnikainimestel v6ib seda naljakas lugeda olla, sest ma ei tea kuidas seda kirjeldada. No nagu m2lupulk, aga paned selle arvutisse ja saad kohe automaatselt wifi. Yks meie toakaaslane eelmisest hostelist nii soovitas, et see parim diil mida teha, muidu j22dki maksma. Ostsin siis selle t2na, kirjas oli igal pool et 99 dollarit 60 p2eva. Mingi eriti kallis ju…aga noo mingi paketiga tuli see lausa 200 dollarit ja praegu pyydsime seda installida ja t88le ka ei saanud, peab kuskile p88rduma selle megakalli wifi p2rast. Mina sain aru et kui k6ike megabaite (12) 2ra ei kasuta p2evas, siis see aeg pikeneb ja ta ei aegu vms…aga vaatame, muidu kyll mingi elukallis asi.
Yhes6naga nyyd siis kindel- mingi blokk oli peal ja ei saanudki wifi-kaarti installida ja tark onu ytles mulle, Christinale, et 23 p2eva p2rast saadavad mulle uue sim-kaardi koodi. Juhhhei, m6ttetu raha raiskamine kahjuks. Meie veel lootsime et saame oma t88asju ajada, et nett olemas.
Suurest pettumusest netijamade p2rast ja tundes, et Reelika vist hakkab mind oma haigusega nakatama kuna mul ka tekkis peavalu ja kerge k8ha, otsustasin linnapeale jalutama minna. Paar tundi veetsin v2ljas, kirjutasin oma v2ga t2htsasse m2rkmikusse oma tarkadest m6tetest ja cool-offisin. Jalutasin pargis ja ookeani 22res ja…no Reelika igatahes igatses mind juba kui tagasi tulin (:
Nyyd valmistumegi suure r66muga siit lahkuma, veel yks 88 kylma k2es kannatamist ja homme oleme juba soojas, jesss (v2hemalt loodame)! Maakler ka tagasi ei helistanud t2na nii et ei teagi mis saab. Suured musud teile (: